 |
| (foto: Getty Images) |
Chicago Blackhawks on viimase seitsme hooaja jooksul olnud tõeline eliitmeeskond, aga huvitaval kombel on selle perioodi jooksul oma divisjon võidetud ainult kaks korda. Tänavu võib tulla kolmas kord. Jõuluajale mindi vastu liidrikoha ja 49 punktiga. Tegu väga muljetavaldava saavutusega, kuna seni on kõikidest liinidest mõni võtmefiguur mõningat aega puudunud. Täpselt enne jõule väljakule naasnud väravavaht Corey Crawford jättis vahele kolm nädalat, kaitsest puudus vahepeal Brent Seabrook ja rünnakul on ligi kümme matši vahele jätnud Jonathan Toews.
Lisaks koosseisu probleemidele on Joel Quenneville'i meeskond edukalt seljatanud ka probleemid vähemuses mängimisel. Hooaja alguses oli karistuste surmamine lausa ajalooliselt kehv. Esimesest kaheksast mängust seitsmes lasti endale vähemalt üks ülekaalu värav. Alles detsembris õnnestus selles arvestuses liiga viimaselt kohalt pääseda. Hetkel ollakse 74.5%-ga eelviimane.
Divisjoni tiitli haaramine ei tohiks aga Blackhawksi jaoks lihtsaks kujuneda. Vana tuntud divisjoni esikohtade spetsialist Bruce Boudreau on oma maagia kaasa võtnud ka uude klubisse. Minnesota Wild on hetkel Blackhawksist kolme punktiga maas, kuid on ka kolm mängu vähem pidanud. Tegu on meeskonnaga, kes kaitse osas liiga parim (keskmiselt lastud väravaid 1.94) ja samas üks resultatiivsemaid (keskmiselt tehtud väravaid 3.06).
Divisjoni kolmandalt kohalt leiame St. Louis Bluesi, kes on 41 punktiga justkui üksikul saarel ja Ken Hitchcocki meestele järgnevad kolm satsi, kes kõik võrdsete punktide peal. Nashville Predators tegi hiilgava novembri, mis aitas ka väravavahi Pekka Rinne liiga kuu parima mängija nimetuseni, ent ülejäänud ajal on liigutud tagasihoidlikult. Divisjoni tiitlikaitsja Dallas Stars laseb jätkuvalt roppumoodi väravaid (keskmine 3.03) ja pole suutnud seda tänavu tulemusliku rünnakuga kompenseerida. Patrik Laine on öelnud, et Winnipeg Jets on playoffide meeskond, kuid sinna jõudmiseks peab oma erimeeskondi parandama - ülekaal 15.3%, vähemus 76.7%.
Kaks aastat tagasi konkurentsitihedas seltskonnas kõiki edestanud Colorado Avalanche on tänaseks jäänud divisjoni selgeks punaseks laternaks. 33 mänguga on kirjas vaid 12 võitu ja neist kolm tulid esimese nelja kohtumisega. Jõulupausile mindi suurepärase emotsiooniga, kui võõrsil oldi lisaajal Blackhawksist parem 2-1, aga enne seda oli kirjas viis järjestikust kaotust ja novembri lõpus algas isegi üks kuuemänguline kaotuste jada.
Jared Bednari meeskond on viimane nii ise tehtud (2.03) kui endale lastud väravate (3.18) osas. 33-st kohtumisest seitse on lõppenud nulli peale jäämisega ning tulnud on mitmed piinlikke kaotuseid - skoorideks 1-5, 3-6, 1-10, 0-6. Lisaks on meeskond tänavu kodus teeninud vaid neli võitu. Üllatav, et fännid veel Bednari ja suvel investeeringutest loobunud peamänedžeri Joe Sakici päid ei nõua.
Vaikse ookeani divisjon
Konverentsi teises divisjonis on suisa kaks õnnetusehunnikut - Vancouver Canucks ja Arizona Coyotes. Praktiliselt kõigi asjatundjate poolt enne hooaja algust liiga halvimaks hinnatud Canucks pani paljud oktoobris oma sõnu sööma, kui uus ring lükati käima nelja järjestikuse võiduga, kuid järgmises 31 kohtumises on võite juurde tilkunud vaid kümme. 3.09 väravat laskev kaitse on liiga üks halvimatest ja rünnak, mis vahepeal viie mängu jooksul neli korda nulli peale jäi, pole ka 2.37 väravaga midagi, mille üle uhkust tunda.
Suvel suurte lootustega ja veel suurema lepinguga hangitud Loui Eriksson on 35 mänguga jõudnud ainult kuue värava ja 15 punktini. Enamuse eelmisest hooajast vahele jätnud Brandon Sutter pidi olema suur päästja, ent oma -15'ga on ta tänavu üks liiga ebaefektiivsemaid mängijad. Meeskond on katki ja näib ebatõenäoline, et see enne vendade Sedinide loobumist korda saadakse. Klubi president Trevor Linden mainis ka hiljuti, et 2010. aasta olümpialinnas ei ole just austusest Sedinide vastu täielikult satsi ümberehitamisele keskendutud.
Siinkirjutaja ootas Coyotesilt palju. Peamänedžeri vahetusega muutus klubi filosoofia ja nii mõnigi suvine täiendus oli paljulubav, ent edasi sammu pole siiski kuskilt olnud märgata. Kirjas on 27 silma, mida vaid kaks rohkem kui Avalanche'il. Raisku on minemas Mike Smithi suurepärane aasta.
Smith on 92.3%-ga tõrjete efektiivsuse osas liiga esikümne piirimail, kuid ka tema kangelastegudest pole meeskonna aukliku kaitse lappimiseks piisanud. Coyotes laseb endale kogu liiga peale kõige rohkem pealeviskeid (34.9) ja nende suhe on korralikult miinuses (-6.3). -3.6'ga on järgmine Avalanche.
Koiottidel on minek olnud eriti nukker alates novembri lõpust. Viimasest 14-st mängust on kaotatud 11. Endale lastakse keskmiselt 3.15 väravat ja ise tehakse vaid 2.12. Enda parandamiseks on veel aega, aga praegu tuleb tunnistada, et võrreldes mullusega on tehtud isegi samm tagasi. Näiteks siis lasti endale keskmiselt 31 pealeviset, skooriti 2.54 kolli ja lasti 2.98.
Divisjoni esikohale on heitlemas kolm vana tuttavat ja üks uus tulija. San Jose Sharks, Anaheim Ducks ja Los Angeles Kings on pidanud ruumi tegema Edmonton Oilersile. 90ndate saabumisega uinunud gigant on Connor McDavidi saabumisega nüüd viimaks ärkamas. Alahinnata ei saa ka uue mänedžmendi panust. 2015. aasta kevadel ametisse määratud peamänedžer Peter Chiarelli on teinud nii mõnegi julge otsuse, aga seni pole ta näppe kõrvetanud.
Alati skoorida suutnud meeskond on tänavu hakanud ka korralikumalt kaitses tegutsema. Endale lastud väravate arv 2.64 on küll ideaalist veel veidi kaugel, aga näiteks väravavahtide tõrjete efektiivsuse osas ollakse 91.3%-ga napilt liiga esikümnest väljas.
Sharks on tänavu nautinud kodus mängimist, võites 16-st mängust 12. Seni on vaid liiga liidri Columbus Blue Jacketsi Sergei Bobrovski saanud rohkem võite (21) kui Sharksi puurilukk Martin Jones (18) ja meeskond tervikuna on suutnud väga hästi vastaste võimalusi limiteerida. Vaid Kingsi 26 endale lastud pealeviset on parem näitaja kui Sharksi 26.2.
Juba hooaja avamängus Jonathan Quicki kaotanud kuningad on seni oma esikindata mängides kenasti toime tulnud. Isegi olukorras, kus põhimõtteliselt on puudunud ka pool Anže Kopitari. Suvel meeskonna uueks kapteniks määratud sloveen on jõudnud vaid kolme värava ja 16 punktini. Quicki näeb kuulduste kohaselt uuesti alles märtsis. 100%-lise tootlikusega Kopitar loodetavasti varem.
Aastat nelja järjestikuse kaotusega alustanud Ducks on olnud seni üks hooaja müstilisemaid meeskondi. Kohati tegutsetaks suurepäraselt ja suurtest konkurentidest käiakse kergelt üle, aga just siis, kui tundub, et pikemat sorti võiduseeria on alanud, koperdatakse järsku. Nii on tänavu pikimaks võitude jadaks jäänud vaid kolm. Samas ollakse liiga ühe parima ülekaalu (24.3%) toel ometi divisjoni esikohast kolme punkti kaugusel.
Keeruline on midagi põhja panevat arvata ka Calgary Flamesist. Meeskond on seni varuväravavahi Chad Johnsoniga mänginud nagu üks väga ohtlik must hobune, aga kui postide vahel on olnud suvel esikindaks toodud Brian Elliott, siis on sats olnud samas klassis kõigi konverentsi peksupoissidega.
Johnsonil on 21-st stardist kirjas 14 võitu ja Elliottil 15-st viis. Seejuures rollid justkui vahetusid enne pausi. Johnson kaotas kindlalt kolm mängu jutti ja Elliott võitis kaks järjest. Milliseks võib kujuneda hooaja teine pool, seda vast ei oska prognoosida isegi asjaosalised ise.
Kommentaarid