St. Louis Blues jõudis tänavu esimest korda pärast 2012. aastat playoffide avaringist edasi ning läänekonverentsi finaali jõudmise järel võib hooaega pidada õnnestunuks. Ken Hitchcocki jätkuv usaldamine on vilja kandmas. Täna teatas aga 64-aastane peatreener, et järgmine hooaeg jääb tema viimaseks.
(foto: foxsports.com)
Viimasel ajal Bluesiga järjest aina aastaseid lepinguid sõlminud Hitchcock pani allkirja paberile ka uueks hooajaks, kuid samal ajal teatas ta, et see jääb tema viimaseks.
"See saab olema minu viimane aastane leping, pärast seda aastat ei tööta ma enam treenerina," ütles Hitchcock, kelle jaoks on järgmine hooaeg Bluesi juures kuues ning kokku 20. NHL-is peatreenerina veedetud hooaeg.
Karjääri Dallases alustanud ja seal 1999. aastal ka Stanley karika võitnud Hitchcock sai üheks aastaks veel jõudu just tänavusest hooajast.
"Tunnen, et minu sisse on jäänud veel üks väga hea aasta. See hooaeg andis mulle jõudu rohkem kui ükskõik, milline eelnev hooaeg," lisas Hitchcock.
Blues pani tänavu 107 punktiga kokku ühe klubi ajaloo parima põhihooaja. Ülinapilt jäi puudu Hitchcocki aja kolmandast divisjoni tiitlist.
"Ken tegi minu arvates vapustavat tööd nii põhiturniiri kui playoffide käigus," ütles klubi peamänedžer Doug Armstrong, kelle sõnul on Hitchcocki üheks peamiseks mantlipärija kandidaadiks alates 2014. aasta kevadest klubis abitreenerina töötav Kirk Muller, kes varem peatreenerina kolm hooaega juhendanud Carolina Hurricanesi.
Aktiivsete treenerite hulgas võitude osas vaid Joel Quenneville'ile allajääv Hitchcock võib uuel hooajal tõusta võidute arvestuses läbi aegade edetabelis kolmandale kohale. 757-le on vaja lisada juurde veel vaid 26 võitu.
St. Louisis on Hitchcock kogunud 224 võitu. Ta on võiduprotsendi osas 67.7%-ga klubi ajaloo parim treener.
Pärast 1411 põhihooaja matši ja 165 playoffide kohtumist lõpuks finaalseerias jääle pääsenud Patrick Marleau jõudis esimeses mängus kohe väravani, aga õhtu võinuks tema jaoks vabalt lõppeda ka negatiivsete emotsioonidega. Kogenud ründaja saatis viimasel kolmandikul ühe jõuvõttega Bryan Rusti riietusruumi. Mängukeeld Marleau'd aga ei oota.
(foto: Getty Images)
Marleau ainsaks karistuseks jäi olukorra eest määratud kaks minutit.
Rust tuli pärast hoopi üheks vahetuseks veel jääle, aga ei tundnud end siiski piisavalt hästi, et kohtumine lõpuni mängida.
Peatreeneri Mike Sullivani sõnul on viimases kolmes mängus neli väravat teinud ründaja osalemine järgmises mängus kahtluse all. Rustil on paugust taastumiseks aega homseni. Finaali 2. mäng on Eesti aja järgi kavas ööl vastu neljapäeva.
Viimati jagati finaalseerias mõni mängukeeld välja 2011. aastal.
San Jose Sharksil on võimalus saada selle aastatuhande teiseks finaali debütandiks, kes kohe Stanley karika võidab. Kuid selleks peab maha raputama finaalseeria 1. mängu negatiivsed emotsioonid. Kodus mänginud Pittsburgh Penguins lasi käest 2-0 edu, ent sai hilise väravaga siiski napi võidu.
(foto: trendingnator.com)
Võiduvärava kangelaseks kerkis Nick Bonino, kes vastaste poolt umbes kaks ja pool minutit enne lõppu Martin Jonesi värava ette telkima unustati. Kris Letang tegi täpse sööduga kuldsele väravale hea eeltöö.
"Tanger (Letang) pani litri mulle otse kepi laba peale. See polnud üldse tugev pealevise, aga leidsin võimaluse, kuidas see temast mööda saada," kirjeldas Bonino tabamust.
Finaali avamängu alguses jätkas Penguins sealt, kus asjad idakonverentsi finaalis pooleli jäid. Vastasest oldi pealevisetega üle koguni 15-4, Bryan Rust skooris jälle ning minut hiljem tegi Conor Sheary Sidney Crosby oivalisest söödust 2-0.
Tegu ajaloo teise korraga, mil Stanley karika finaalseeria on alanud kahe kollanoka väravaga.
Rust on nüüd tänavu playoffides skoorinud rohkem kolle (6), kui karjääri 55 põhihooaja mänguga kokku (5).
"Nad alustasid hoogsalt ja tundus, et me olime mudas kinni," ütles avakolmandiku kohta Logan Couture. "Seda ei tohiks juhtuda. Ilmselgelt on paljud siin esimest korda, seega äkki oli asi selles. Hooaja praeguses faasis on mängud liiga tähtsad selleks, et sedamoodi alustada."
Sharksi poolt sai mängulaadset asja näha alles teisel kolmandikul. Hea algus viis klubi ajaloo esimese finaalseeria väravani, mis läks ülekaalust Tomaš Hertli nimele ning perioodi lõpus jõuti tänu Patrick Marleau tabamusele ka viigini.
Ent teine paus mõjus külalistele negatiivselt. Viimasel kolmandikul pandi Matt Murray paaris olukorras väga hästi proovile, aga Penguins oli pealevisetega seal 18-9 üle ning lõpuks surus kodumeeskond võiduvärava välja.
Kogu kohtumise peale oli Penguins väravale läinud üritustega üle 41-26. Karikaunistuse elluviimiseks peab Peter DeBoeri meeskond selgelt oma mängu parandama.
"Üritad kõik normaalsena hoida, aga oled sellest pikemat aega unistanud. Nüüd teame, mis meid ees ootab ja oleme paremad," rääkis pärast matši külaliste mõlema värava juures söödupunkti kirja saanud Brent Burns.
Finaalseeria algas viimati idakonverentsi meeskonna võiduga 2006. aastal. Neli aastat järjest on avamängu võitja karika enda valdusesse saanud.
Stanley karikas jagatakse tänavu 123. korda välja ning seda finaalseerias, kus on on esimest korda pärast 2007. aastat osaline üks debütant. San Jose Sharks läheb oma ajaloo esimeses finaalis vastamisi kolmekordse võitja Pittsburgh Penguinsiga.
Viimati 2009. aastal finaalis mänginud ja seal 4-3 Detroit Red Wingsist parem olnud Penguins lõikab vilja hooaja käigus tehtud õigete otsuste pealt. 12. detsembril klubi AHL-i meeskonna juurest Mike Johnstoni asemel peatreeneriks edutatud Mike Sullivanist on kujunenud täpselt see õige tüürimees, kes suudab aastaid alla oma võimete esinenud satsist lõpuks maksimumi välja pigistada. Oma 11 aasta pikkust mängijakarjääri just San Joses alustanud ameeriklane oskab meeskonna tugevustele mängida ning oma hoolealustega hästi suhelda. Isegi kui selleks peab mõnikord hääletooni tõstma.
Sullivan on Penguinsist vorminud satsi, keda hooaja teises pooles hakkasid kõik kartma. Sharksi peatreener Peter DeBoer on enne täna algavat finaalseeriat nimetanud vastast liiga kiiremaks meeskonnaks. Kiire ja osav on ka Tampa Bay Lightning, kuid Penguins käis oma idakonverentsi finaali vastasest üsna kergelt üle. Isegi kui seeria kestis seitse mängu. Sullivani meeskond oli seal pealevisete arvestuses parem 259-178. Täielik dominatsioon. Keskmiselt 37 pealeviskeni jõudmine on päris müstiline saavutus. Eriti arvestades seda, et vastas oli väga hea meeskond, kes aasta tagasi ise idakonverentsi karikavõistluste finaalseerias esindas.
Playoffide peale kokku on Penguins keskmiselt jõudnud 35.1 ürituseni ja lasknud endale 29.7. Sharksi numbriteks on vastavalt 28 ja 27.1. Saab olema huvitav näha, kas DeBoeri hoolealused suudavad vastase rünnakuid ohjeldada või mitte. Peatreener on enne seeriat eesmärgiks seadnud litri valdamise. See peaks olema parim vahend kiiruse vastu võitlemiseks. Sama soovib aga kindlasti teha ka Penguins, sest vastu tuleb samuti tempokas meeskond. "Saame näha kiiret hokit. Mõlemad soovivad mängida täpselt samamoodi. Tahetakse kaitset ründesse kaasata ning nad on ülekaalus väga ohtlikud," ütles Sidney Crosby eile.
Crosby on pärast viljakat New York Rangersi vastu peetud avaringi seeriat (viie mänguga kaheksa punkti) kahvatult esinenud (13 mänguga seitse punkti) ja sellest tingituna ka mitmelt poolt kriitikat saanud, kuid sellele on temalt alati vastus olemas olnud. Idakonverentsi finaalis tulnud neljast võidust kolmes oli just tema värav see, mis positiivse tulemuse kindlustas. NHL-i ajaloos kusjuures ongi olnud vaid üks mängija, kes seda suutnud seeria kõigis võitudes. 1983. aastal tegi selle tembu ära New York Islandersi legendaarne väravakütt Mike Bossy.
Kapteni raskustele vaatamata finaali jõudmine on kõva kvaliteedi näitaja. Lisaks õige treeneri leidmisele on peamänedžer Jim Rutherford ka koosseisu targalt täiendanud. Phil Kesseli toomisest polnud algselt väga kasu, aga 28-aastane ründaja lõpetas põhiturniiri suurepärase hooga, mis on jätkunud ka karikamängudes. Pärast kolme ringi on Kessel ainus Penguinsi mängija, kes vähemalt punkti mängu kohta kogunud. 18 kohtumisega on kirjas 9+9. Ta on teise suvise täienduse Nick Bonino ja jaanuaris hangitud Carl Hageliniga moodustanud suurepärase kolmiku. Kamba peale on kirjas 45 punkti. Neid võib pidada peamiseks põhjuseks, miks meeskonnal on õnnestunud playoffides keskmiselt skoorida 3.22 väravat mängus.
Rünnakut on hästi toetanud ka kaitse, kus võtmetäienduseks Trevor Daley. Chicagos mängujoonisesse absoluutselt mitte istunud kaitsemees sobis Penguinsi sinisele joonele nagu valatult. Karikafinaal jääb tal küll vigastuse tõttu tõenäoliselt mängimata, aga seda olulisemaks võib pidada Rutherfordi otsust tuua veebruaris kaitseliini veel Justin Schultz. 25-aastane kanadalast pole väga palju usaldatud (keskmine mänguaeg playoffides 13:03), aga hätta pole ta jäänud. Idakonverentsi finaalis õnnestus ka kaks söödupunkti koguda. Daleyta mängimine saab Penguinsil olema paras katsumus, aga Lightningu vastu näidati seeria teises pooles, et tema puudumisel väga palju ei muutunudki. Mänguline ülekaal oli enamvähem samasugune.
Edu võti: Sidney Crosby
Vorm on ajutine, aga klass on jääv. Selle lausega saab Crosbyt hästi iseloomustada. Langustele järgneb alati tõus ning lõppkokkuvõttes võib teda siiski endiselt pidada maailma parimaks hokimängijaks. Lightning sai #87 hästi kinni, aga ikkagi mitte täielikult ning valusal kombel tegi just tema mitmes mängus võiduvärava.
Sharks jättis avaringis Los Angeles Kingsi kolmele põhiturniiri suurimale väravakütile Anže Kopitarile, Jeff Carterile ja Tyler Toffolile vaid kaks väravat. Need mõlemad tulid sloveeni sulest. 2. ringis jõudis Nashville Predatorsi Filip Forsberg ainult ühe punktini ning St. Louis Bluesi esiründaja Vladimir Tarasenko sai läänekonverentsi finaalis oma esimesed silmad pähe alles viimases mängus.
DeBoeri hoolealused oskavad vastase ohtlikumaid relvi neutraliseerida ning see võib vabalt ka Crosbyga juhtuda. Kuid sama hästi võib ta ka vahepealse vaikse kulgemise tasa teha. See oleks Penguinsile suureks plussiks.
San Jose Sharks
Sharksi puhul ei saa samuti üle ega ümber eelmisest suvest. Kahest klubist vallandatud Peter DeBoeri aktsiad ei saanud väga kõrgel olla ajal, mil peamänedžer Doug Wilson ta uueks treeneriks valis. 47-aastane kanadalane on nüüd ka hakkama saanud omapärase saavutusega. 8-aastase treenerikarjääri jooksul on ta oma meeskonna kaks korda playoffidesse tüürinud. Mõlemal korral on meeskond finaali jõudnud! Ilusat saavutust võiks nüüd timmida selle näol, et erinevalt 2012. aasta finaalist ei lõppeks seekordne seeria kaotusega. DeBoeri New Jersey Devils jäi neli aastat tagasi Kingsile alla 2-4.
Omal ajal koos Sullivaniga San Joses mänginud Wilson on teinud osavaid käike ka mängijateturul. Hooajasisesed vahetustehingud jäid ära, kuid eelnevalt olid juba head lükked korda saadetud. Hangiti Joel Ward, Joonas Donskoi ja just Penguinsi poolt hüljatud Paul Martin. Ward skooris lääne finaali viimases kahes mängus meeskonna 11-st väravast neli, Donskoi säras avaringi otsustavas mängus kahe väravaga ja Martin on +10'ga playoffides meeskonnasiseses pingereas teisel kohal. Tema kindel tegutsemine laseb kaitsepaarilisel Brent Burnsil rünnakul amokki joosta. Isegi novembris aastase säästulepingu peale võetud Dainius Zubrus on karikamängudes arvestataval kohal olnud, aidates 1+1'ga pärast avamängu kaotust läänekonverentsi finaali viigistada.
Uustulnukate asemel on aga hooaja otsustavas faasis põhiline tähelepanu läinud siiski meestele, kes klubi eest juba aastaid verd ja higi valanud. Patrick Marleaul on enne esimest finaalkohtumist kokku kirjas 1576 NHL-i mängu. Alahinnatud Joe Thorntonil on neid kogunenud 1517. Omamoodi sümboolne, et kaks saurust mängivad oma esimest finaali just Penguinsi vastu. Võib öelda, et nende pikk karjäär sai alguse just Pittsburghist, kui nad 1997. aastal seal toimunud drafti käigus esimeste valikutena liigasse valiti.
Kahe igiliikuri kõrval on tulemas 31-aastane Joe Pavelski ja 27-aastane Logan Couture. Esimese puhul peab uuesti kiitma Wilsoni head nina. Mõlemad Thornton ja Marleau on meeskonna kaptenid olnud, aga kummagi juhtimisel ei õnnestunud lõplikku läbimurret teha. 2014. aastal kooriti C-täht Thorntoni rinna pealt ära ja enne tänavust hooaega anti see just Pavelskile. 2003. aasta draftis alles 7. ringis üles korjatud ameeriklane pani pärast seda kokku ühe oma karjääri parima aasta, kogudes põhiturniiril 78 punkti (38+40). Finaalseeriat alustab ta playoffide suurima väravakütina. 18 matšiga on kirjas 13 kolli. Karikamängude punktitabelis on temast eespool just kaks silma rohkem kogunud Couture, kes olnud kõige osavam söödumeister (8+16). Kusjuures duo järel tuleb kolmandana Burns. Muljetavaldav tõsiasi!
Sharks teeb keskmise väravate arvuga (3.50) Penguinsile ära ning on olnud parem ka kaitses (2.28), kuid vaatamata sellele alustatakse seeriat autsaiderina. Ent spordi üks võlusid ongi see, et alati favoriidid ei võida. San Joses teatakse seda väga hästi. "Nad on mitmetest lahingutest läbi käinud ja vaimselt tugevad," on DeBoer oma meeste kohta öelnud. "Nad võinuks vabalt võita karika mitmeid kordi. Ma ei tea, miks see nii pole läinud. Vahest on põhjuseks halb õnn, valel ajal tulnud vigastused või ükskõik mis. See lihtsalt näitab kuivõrd raske on võita ja nüüd on neil selleks lõpuks hea võimalus."
Varasemates ringides on Sharks ka tegelikult vaid korra favoriit olnud. Kingsi ja Bluesi kukutamisega näidati, et endast eeldatavaid tugevaid suudetakse valusalt hammustada. Selle peamiseks põhjuseks võib pidada meeskonna suurepärast ülekaalus mängimist. Tänavu põhiturniiril oli ülekaalu efektiivsuseks 22.5% ja playoffides on selleks isegi 27%. Penguins paneb vastu 83.6%-lise karistuste surmamise ning asub oma 23.4%-lise ülekaaluga terroriseerima 80.4%-ga vähemuses mängivat meeskonda. Sharksil seisab oma ühe tugevuse hoidmiseks ees korralik väljakutse. Aga nagu DeBoer on öelnud, siis kergelt ei tule midagi ja ega ei peagi tulema.
Edu võti: oma mängustiili hoidmine
Üheks põhjuseks, miks mängulise poole pealt ida finaal väga ühepoolseks kujunes oli see, et Lightning hakkas oma mängu peale surumise asemel rohkem mõtlema sellele, kuidas pingviine ohjeldada. Seitsmes kohtumises oli mitmeid perioode, kus mängiti pikalt ülimalt ettevaatlikult ja võib isegi öelda, et kartlikult. Kardeti eksida ning see tõi omakorda kaasa ebakindluse, millele järgnesid valed otsused ehk lõpuks polnud vigade kartmisest midagi kasu, sest need tulid ikkagi sisse. Penguins sai tänu sellele ka päris mitu kerget väravat. Huvitav oleks näha, kui selle hirmutava meeskonnaga kohtudes hakkaks keegi nüüd tule vastu tulega võitlema. Personal peaks selleks täitsa olemas olema.
Sharks on playoffides väga hästi vastaste võimalusi suutnud limiteerida ning see õnnestus ka põhiturniiril, kus DeBoeri meeskonna keskmisest endale lastud pealevisete arvust 27.4 oli parem vaid üks meeskond (Predators) ja sedagi vaid 0.1-ga. Lightning oli 28.9-ga selle osas samuti liiga esikümnes, aga karikamängudes läks Jon Cooperi meeskonnal asi selgelt käest (33.3) ning eriti kole oli allajäämine ida finaalis. Kui Sharks jätkab oma mängu mängimist, siis võiks Penguinsi ohtlikuse vähendamine õnnestuda.
Ennustus: Penguins võidab karika 4-2
Legendaarse mängu NHL 94 vahva simulatsioon ennustab Sharksi võitu ja päris jahmatav oli näha, et NHL-i ametliku kodulehe 21-st nii öelda eksperdist tervelt 17 on sama meelt, kuid julgeks siiski pakkuda vastupidist. Kuna Penguins suutis 2. ringi mängudes Washington Capitalsi kardetud ülekaalu ohjeldada, siis võiks see ka siin õnnestuma. Postide vahel on tulemas põnev noorte puurivahtide lahing. Sharksi Martin Jones on veidi kogenum ja korjanud playoffides võrreldes Matt Murrayga kolm korda rohkem puhtaid pabereid, kuid mänge vaadates on siiski Penguinsi väravavaht jätnud kindlama mulje. Rünnakul on Sullivanil kasutada veidi rohkem kvaliteeti ja kogu see kena kompott peaks tähendama seda, et hooaeg 2008/09 saab võimaluse enda väikeseks kordamiseks. Ka siis läbisid pingviinid põhiturniiril treenerivahetuse, AHL-ist tuli keegi Dan Bylsma ja edasine on ajalugu.
Trevor Daley on viimasel ajal kipsis jalaga ringi liikunud, kuna ta murdis idakonverentsi finaali 4. mängus pahkluu. Kuid sellest hoolimata loodab Pittsburgh Penguinsi kaitsemees enne hooaja lõppu veel väljakule tulla. Seda isegi vaatamata klubi teatele, et 32-aastase kanadalase jaoks on mängud lõppenud.
(foto: Chris O'Meara/Associated Press)
Daley ei vajanud paranemiseks operatsiooni ning tema taastusravi pikkuseks on märgitud 4-8 nädalat. See tähendab, et mängumehe lootused on väga optimistlikud. Isegi kui homme San Jose Sharksi vastu algav finaalseeria vajab 7. mängu, siis ei venita minimaalset taastusaega, nelja nädalat kuidagimoodi välja.
Võimalik 7. mäng on kavas 15 juunil. Selleks ajaks on Daley saanud vigastust ravida ainult kolm ja pool nädalat.
Imelisi paranemisi on aastate jooksul muidugi mitmeid olnud ja seda eriti playoffide ajal, kuid näib, et hooaega Chicago Blackhawksi ridades alustanud kaitsemees sellega hakkama ei saa. Kuigi ise on ta positiivselt meelestatud.
Trevor Daley said his broken ankle is bad enough to where he can't play, but he won't rule himself out. "That's keeping me going," he said.
Daley on pärast detsembri keskel toimunud vahetustehingut väga hästi meeskonda sulandunud. Põhiturniiril tuli temalt 53 kohtumisega 22 punkti (6+16) ja playoffides 15 matšiga kuus silma (1+5).
Samal ajal on Sharks saanud heade uudiste osaliseks seoses Matt Nietoga, kes on treeningutele naasnud.
23-aastane ründaja pole alates 9. maist mänginud, kui tema esitus Nashville Predatorsi vastu peetud 2. ringi seeria 6. mängus piirdus vaid nelja minutiga. Klubi on traumat nimetanud ülakeha vigastuseks.
Usutavasti ei hakka peatreener Peter DeBoer finaali avamänguks koosseisu muutma, aga üks lisakäik on tal nüüd juures.
"Ta on üks meie kiiremaid ründajaid. Ta on kutt, kes annab meile erineva dimensiooni," ütles DeBoer täna Nieto kohta.
Kuna üheks vastase tugevuseks on just tempokas mäng, siis loodetakse Nietost palju.
Sharksi 2011. aasta drafti 2. ringi valik kogus tänavu põhiturniiril 67 mänguga 17 punkti (8+9). Playoffides on tal 11 matšiga kirjas 1+2.
Tampa Bay Lightning sai idakonverentsi 7. mängus Steven Stamkose tagasi, aga võimalik, et see oli ka viimane kord, mil #91 meeskonna särgi selga tõmbas. 26-aastane ründetuus on mõne nädala pärast saamas vabaagentiks ja teiste mängijate lepingud tähendavad seda, et kapten ei pruugigi uut kontrahti saada. Tulemas on suurte otsustega suvi.
(foto: tsn.ca)
Lightningu peamänedžer Steve Yzerman pole eelmise suve prioriteediga endiselt kuhugi jõudnud. Vahepeal räägiti, et Stamkosele pakuti 8-aastast lepingut, mille koguväärtuseks 69 miljonit dollarit, aga see peaks kaugel olema sellest, mida mängija ise ootab.
"Ma loodan siin tagasi olla, meil on ilmselgelt töö lõpetamata," ütles Stamkos pärast 7. mängu kaotust. "See grupp ja linn on olnud uskumatud. Ma ei suuda uskuda seda, et möödunud on juba kaheksa aastat."
Hooajal 2008/09 debüteerinud Stamkos, kelle lõppeva lepingu keskmiseks töötasuks 7.5. miljonit, on mitmete terviseprobleemide tõttu viimastel aastatel produktiivsuse osas märgatavalt järele andnud. Ent tema näol on siiski tegu liiga ühe parima väravakütiga ja need ei kasva puu otsas. Ometi peab klubi tema ära sidumist põhjalikult kaaluma.
Lisaks Stamkosele puudub võtmemängijatest järgmiseks hooajaks leping ka Alex Killornil ja Nikita Kutšerovil. Mõlemad on piiratud vabaagendid.
Kutšerov kujunes tänavu pärast teist järjestikust üle 60 punktiga põhihooaega playoffides meeskonna tõeliseks veduriks. 22-aastane venelane väärib oma selle hooaja töötasult, milleks vaid 700 000 dollarit, ligi 10-kordset palgatõusu.
See aasta 2.7 miljonit tasku pannud Killorn on end tõestanud suurte mängude mehena ning peaks samuti selle eest kenasti tasustatud saama.
Järgmisel suvel vajavad lepingupikendust Victor Hedman, kelle 4-miljoniline keskmine palk kerkib tõenäoliselt üle kümne miljoni ning Tyler Johnson ja Ondrej Palat, kellel mõlemal praegu keskmiseks töötasuks 3.33 miljonit. Samuti on lõppemas mõlema väravavahi lepingud.
Ilma koosseisu tugeva rappimiseta on võimatu kõiki võtmemängijad säilitada. Teha tuleb karme, aga üliolulisi otsuseid.
"Järgmised kaks suve määravad selle, mis meie meeskonnast 7-8 aastaks saab. Peame olema ettevaatlikud. Iga lepingupakkumine mõjutab teisi lepinguid," on Yzerman märkinud teda ootava ülesande kohta.
Nii Yzerman kui Stamkos on öelnud, et eelistuseks oleks koostöö jätkamine. Selleks peavad aga mõlemad tegema teatud järeleandmisi.
San Jose Sharks on läänekonverentsi esindaja tänavuses Stanley karika finaalseerias. Eriti hapu näoga vaadatakse seda Dallases. Sealne Stars oli põhiturniiril parim lääne sats ning samuti tehti omavahelises seerias Sharksile ära. Klubi peamänedžer Jim Nill usub, et vigastatud Tyler Seguini playoffides osalemine oleks kõike muutnud.
(foto: Norm Hall/Getty Images)
Seguin käis pärast põhihooaja lõpus tulnud Achilleuse kõõluse vigastust karikamängudes jääl vaid korra. See oli Minnesota Wildi vastu peetud avaringi seeria 2. mängus. Stars sai Wildist mängudega 4-2 mööda, kuid takerdus 2. ringis St. Louis Bluesi otsa ja kaotas 3-4.
"Arvan, et see oleks kindlasti nii," vastas Nill küsimusele, kas koos Seguiniga mängides olnuks lood playoffides teistsugused. "Tyler Seguin on eliitmängija, ta on ligi punkt mängu kohta kirja saav vend."
Klubi teatas pärast konkurentsist langemist, et Seguinil oli lõpuks pisivigastusest välja arenenud sääremarja trauma. Temast tunti Bluesi vastu selgelt puudust.
Nill jätkas: "San Jose - St. Louis seerias nägime kõik, mida Joe Pavelski ülekaalus tegi. Meie ülekaalu meeskond oli St. Louisi vastu raskustes ja kui Tyler Seguin oleks õigel ajal värava-kaks teinud, siis sellest võinuks tulla suur muutus."
Pärast klubi ajaloo ühte edukaimat põhiturniiri oli varakult langemine kahtlemata suureks pettumuseks, kuid arvestades asjaolusid oli Nill siiski saavutatuga rahul."
"Jõudsime 2. ringi 7. mänguni, mis on üsna hea saavutus. Pidime meeskonnana selle karastuse läbima. Meil on palju noori kutte ja nad peavad õppima seda, mida playoffid endast kujutavad. Sellega saime me hakkama," lõpetas Nill.
Lõppkokkuvõttes langes Stars võideldes ja ka suure kiitusega. Bluesi peatreener Ken Hitchcock nimetas pärast seeria lõppu Starsi NHL-i tulevikumeeskonnaks.
Tänavu neljandat hooaega järjest playoffidest eemale jäänud New Jersey Devils oli vaatamata sellele kurvale faktile liiga üks parimaid kaitsemeeskondi. Endale lasti keskmiselt 2.46 väravat. See tugev kaitse on järgmiseks hooajaks veelgi täiendust saanud. Hangiti tänavu Soome liiga parimaks kaitsemeheks valitud Yohann Auvitu.
(foto: hifk.com)
Koos Siim Liivikuga HIFK-s mänginud 26-aastane Auvitu võitis esimese prantslasena Soomes mõne hooaja auhinna. Põhiturniiril kogunes tal 48 mänguga 21 punkti (6+15). Playoffides läks 18 mänguga kirja 13 silma (6+7).
Edukale klubihooajale järgnes Auvitult ka igati viisakas MM-turniir, kus ta jõudis seitsme mängu jooksul kolme söödupunktini.
Devils tegi Robert Rooba uues koduklubis JYP-is oma profikarjääri alustanud kaitsjaga üheaastase lepingu. Väidetavalt huvitusid temast veel mõned NHL-i klubid.
Kui Auvitu end meeskonna koosseisu suudab murda, siis saab temast läbi aegade kümnes Prantsusmaal sündinud mängumees, kes NHL-is väljakule pääsenud.
Mitte ükski ameeriklane pole alates 2008/09 hooaja algusest NHL-is skoorinud rohkem väravaid kui Phil Kessel (243). Ta oli 2014. aasta OM-il kaheksa punktiga USA koondise kõige resultatiivsem mängija. Lisaks on ta tänavu playoffide MVP tiitli kindel kandidaat. Ometi ei mahtunud Kessel aga USA maailmakarika meeskonda.
(foto: Jerome Miron/USA TODAY Sports)
USA koondisesse lisandusid viimaste ründajatena David Backes, Ryan Callahan, Brandon Dubinsky ja Kesseli endine tiimikaaslane James van Riemsdyk. Satsist jäi näiteks välja ka Tyler Johnson.
Anže Kopitari Euroopa meeskonda lisati viimastena kolm sakslast (Thomas Greiss, Christian Ehrhoff, Tobias Rieder), kaks šveitslast (Luca Sbisa, Nino Niederreiter), üks prantslane (Pierre-Edouard Bellemare) ja üks slovakk (Marian Gaborik).
Tänavu võidab üle viie aasta esimest korda Stanley karika klubi, kes pole Los Angeles Kings või Chicago Blackhawks. Nende meeskonna fännide jaoks on tegu kahtlemata kurva faktiga. Õnnetu võib aga olla ka üks New York Rangesi fänn, kelle tagumikul nüüd seetõtt Gary Bettmani tätoveering ilutseb.
(foto: ctvnews.ca)
Daylen Hopkins andis veebruari lõpus teada, et kui kumbki Kings ega Blackhawks playoffide avaringist ei edene, siis saab tagumik enda peale NHL-i peakomissari näo.
I'll get Gary Bettman's face tattooed on my ass if Chicago and LA both get bounced in the first round
Carl Hagelin ja Patric Hörnqvist võisid endale eile väikese peo lubada, kui nende meeskond Pittsburgh Penguins üle seitsme aasta uuesti Stanley karikavõistluste finaali jõudis. See pidu võib veel ka täna jätkuda, sest mõlemad pääsesid Rootsi maailmakarika turniiri koosseisu.
(zimbio.com)
Rootsi nimetas viimase väravavahi (Robin Lehner), kaitsja (Mattias Ekholm) ja viimased viis ründajat. Penguinsi paari kõrval pääsesid satsi ka Marcus Krüger, Jakob Silfverberg ja Carl Söderberg.
Tänasega jääb jäähoki maailmakarika turniirini 133 päeva. 17. septembril Torontos algavaks peoks on nüüd ka esimesed meeskonnad teatanud oma lõplikud koosseisud. Soome kaasas teiste seas koondisesse MM-i tähe Patrik Laine, venelased üritavad NHL-is mängukeeldu kandvat Slava Voinovit väljakule saata ning Tšehhi ridadest puudub oodatult Jaromir Jagr.
(foto: cbc.ca)
Edukas MM on Laine kõrval Soome koosseisu toonud ka väravavahi Mikko Koskineni ja kaitsja Ville Pokka.
Tänavu korraldatakse karikavõidu paraad, kas San Joses või Pittsburghis. Viimati seitse aastat tagasi finaalseerias osalenud Pittsburgh Penguins suutis idakonverentsi finaali 7. mängu Tampa Bay Lightningu vastu võita 2-1. Mõlema värava eest hoolitses kollanokk Bryan Rust.
(foto: The Associated Press)
Hooaega AHL-is alustanud Rust viis Penguinsi teise kolmandiku alguses 1-0 ette ning taastas eduseisu vaid 30 sekundit pärast Jonathan Drouini viigiväravat. Lõpuks mängu saatuse otsustanud tabamusest näeb Andrei Vasilevski kindlasti kogu suve luupainajaid.
"Annan au oma kolmikukaaslastele, kes on oma taset tõstnud ja sellega koos aidanud minul taset tõsta. Juhtus lihtsalt nii, et mina olin see, kes litrid võrku pani," rääkis Rust oma esituse kohta.
24-aastasel ameeriklasel on nüüd playoffides kirjas rohkem väravaid (5) kui tänavu põhiturniiril (4). 2010. aasta drafti 3. ringi valik säras ka avaringi otsustavas mängus, kus New York Rangersi vastu jäi tema saagiks 2+1. Liiga ajaloos oli varem ainsaks kahes seeriat otsustanud mängus kahe väravaga hakkama saaanud kollanokaks Jeremy Roenick.
Ida finaalis pärast viite mängu 2-3 taga olnud Penguins kontrollis otsustavat kohtumist täielikult, lastes enda väravale vaid 17 pealeviset. Samal ajal pandi ise Vasilevski suunas teele 39 üritust.
Detsembris meeskonna peatreeneri toolile istunud Mike Sullivan nimetas esitust parimaks 60-ks minutiks, mis tema juhendamisel mängitud on.
Steven Stamkos oli esimest korda pärast 31. märtsi jääl ning omas Matt Murray vastu 1 vs 1 minnes ka ühte supervõimalust, kuid kapten ei suutnud siiski enda satsi teist aastat järjest karikafinaali juhtida.
"Arvasin, et mängisin ta üle," ütles Stamkos oma võimaluse kohta. "Mäng oli tasavägine, aga me ei loonud rünnakul kohtumise võitmiseks piisavalt palju võimalusi."
Stamkosele jagus pärast pikka pausi mänguaega 11 minutit ja 55 sekundit. Kokku tuli temalt selle ajaga kaks pealeviset.
Lightning piirdus nii avakolmandikul kui teisel perioodil vaid viie pealeviskega. Võrdluseks, Sidney Crosbyl oli neid kohtumise lõpuks kuus.
Oma karjääri alguses kaks korda karikafinaalis mänginud Crosby ei arvanud hetkekski, et kolmandat ei tulegi.
"Sinna jõudmine pole kerge," tunnistas Penguinsi kapten. "Olles varem 20- ja 21-aastasena finaalis mänginud, oskan nüüd seda rohkem hinnata. Sinna tagasi jõudmine on suurepärane."
Penguins võitis enne eilset viimati 7. mängu just 2009. aasta finaalseerias, kus Detroit Red Wingsist parem oldi.
Tänavune finaal algab Pittsburghis meie aja järgi ööl vastu teisipäeva.
Chicago Blackhawks on tänavu esimest korda pärast 2012. aastat juba playoffide avaringi järgselt suvepuhkusel. See on andnud hea võimaluse hakata juba planeerima järgmiseks hooajaks. Sellega seoses on tehtud lepingud kolme Euroopas mänginud mängumehega.
(foto: fullhdpictures.com)
Aastased lepingud on sõlmitud väravavahi Lars Johanssoni, kaitsja Michal Kempny ja ründaja Martin Lundbergiga.
28-aastane Johansson on viimased kolm hooaega veetnud Frölunda rivistuses. 1938. aastal asutatud klubi võitis tänavu liiga parimaks väravavahiks valitud Johanssoni toel oma ajaloo neljanda Rootsi meistritiitli.
185 sentimeetrit pikk puurilukk tõrjus põhiturniiril 92.7%-ga ja lasi endale keskmiselt vaid 1.74 väravat. Playoffides olid numbrid veel võimsamad - 94.7%, 1.43.
Kempnyl on selja taga hooaeg KHL-is, Omski Avangardi rivistuses. 59 põhihooaja mängus läks tšehhi nimele 21 punkti (5+16). Playoffides kogunes tema nimele 11 mänguga neli silma (2+2).
25-aastane kaitsemees kuulus tänavu ka Tšehhi MM-koondisesse, kus ta jõudis kaheksa mänguga kahe söödupunktini.
Lundberg on kogu senise karjääri veetnud Skellefteå AIK-s. 44 mängus kogutud 21 punktiga (13+8) tegi mitmekülgse ja tööka ründajana kirjeldatud mängumees sel hooajal oma karjääri rekordi. 25-aastasena on ta kahekordne Rootsi meister. Lisaks on ta neli korda hõbedaga lõpetanud.
Tänavusel MM-il sai Lundberg kaheksa matšiga kirja kaks kolli.
Ottawa Senatorsis on uue peamänedžeri ja peatreeneriga algamas tõeline uus ajastu, kuid see saab olema ilma Chris Phillipsita. 38-aastane kaitsemees, kes kogu tänavuse hooaja seljavigastuse tõttu vahele jättis, teatas karjääri lõpetamisest.
(foto: Blair Gable/Reuters)
Phillips oli 1996. aasta drafti avavalik ja mängis 1179 põhihooaja mängu, enne kui terviseprobleemid ta lõplikult maha murdsid. Aastate jooksul kogunes talle 288 punkti (71+217).
"Mulle meeldis väga liiga parimate vastu mängida ja jään seda igatsema," ütles Phillips lõpetamisotsusest teada andes.
Mängude osas klubi rekordit omav Phillips tegi oma parima hooaja üheksa aastat tagasi, mil Senators jõudis ka Stanley karikavõistluste finaali.
"Ta on olnud liider riietusruumis ja kogukonnas ning tal on olnud suurepärane karjäär. Ta esindab lojaalsust ja seda, mis tähendab üheks Ottawa Senatorsi mängijaks olemine" ütles Phillipsi kohta peamänedžer Pierre Dorion.
Senators teatas, et Phillips jätkab klubi juures tööd ametnikuna. Seda eelkõige kohalikus kogukonnas, kus ta on tegev rohkem kui 20 heategevusprojekti juures.
NHL-is 1997. aastal debüteerinud Phillips võitis mängijakarjääri jooksul kaks MM-hõbedat.
Nii nagu tänavu, läks ka aasta tagasi Lightningul 6. mäng täielikult aia taha. New York Rangersile kaotati kodus 3-7. Kohe järgmises matšis oldi aga justkui ümbersündinud. Madison Square Gardenist jalutati minema 2-0 võiduga. Tegu on läbi aegade esimese 7. mänguga, mille New Yorgi klubi kodus kaotanud.
Tänavuse vastase Pittsburgh Penguinsi varasemad tulemused on võrreldes divisjonirivaaliga hoopis vastupidised. Seni on nende kodus 7. mäng kavas olnud üheksa korda ja neist on võidetud ainult kaks. Käsil on neljamänguline kaotusteseeria.
Lightning on läbi ajaloo 7. mängu kaotanud vaid korra. Kirjas on viis võitu. Võiduprotsendi (83.3%) osas jäädakse sellega alla vaid Minnesota Wildi, kes võitnud kõik oma ajaloo kolm 7. mängu.
Samal ajal on aga Cooperi meeskonnas mitu mängijat, kellel pole õrna aimugi, mida 7. mängu kaotus tähendab. Anton Stralman, Brian Boyle ja Matt Carle on karjääri jooksul võitnud kõik 7. mängud, kus nad osalenud on. Rootslane on seejuures ajaloos alles kuues mängija, kes võitnud seitse 7. mängu järjest. Ainult Brad Richardsil, Glenn Andersonil ja Ray Bourque'il (kõik 8) on 7. mängu võite rohkem kui Stralmanil.
Lightning on Colorado Avalanche'i kõrval ainus meeskond, kes järjestikustel aastatel enne karikafinaali võõrsil 7. mängu mänginud. Kuidas see välja kukub, seda saame näha täna alates kella kolmest.
Enne tänast on kodumeeskonnad läbi aegade 7. mängu võitnud 58.2% juhtudest. Tänavu on nelja mängu peale edukus 50%.
Tänavune mängijateturg on ülimalt vara lahti löödud. Sellega said läinud ööl hakkama Vancouver Canucks ja Florida Panthers. Esimene loobus oma 2014. aasta drafti avaringi valikust Jared McCannist ja see on meeskonna fännid vihale ajanud.
(foto: vancouver.24hrs.ca)
Tuleval teisipäeval 20-aastaseks saav McCann tegi tänavu NHL-is oma debüüthooaja, kogudes põhiturniiril 69 mänguga 18 punkti (9+9). Teda nähti suure tulevikulootusena, aga klubi juhid lõid noorele ründajale siiski käega.
— Toro Güerito bichi 五 (@VancouverGuero) May 26, 2016
Canucks sai McCanni vastu kaitsja Erik Gudbransoni. Lisaks loovuti tänavuse drafti 2. ja 5. ringi valikutest. Koos 24-aastase kaitsemehega tuli vastu 5. ringi valik.
Gudbranson korjas tänavu põhiturniiril 64 mänguga 9 punkti (2+7). Huvitaval kombel sõlmis Panthers oma 2010. aasta drafti 3. valikuga alles mõned nädalad tagasi uue lepingu.
Ka Florida poolelt võis rahulolematust tunda. Või ajastas meeskonna kapten Willie Mitchell oma säutsu lihtsalt väga valesti?
Võib öelda, et Gudbransonile sai saatuslikuks Kanada MM-koondise edu. Teiste seas võitis seal kulla kaitsja Michael Matheson, kes on Panthersi 2012. aasta drafti avaringi valik. Lisaks valiti 22-aastane mängumees turniiri parimaks kaitsjaks.
"See, kuidas Michael Matheson mängis, andis meile julguse seda teha. Kuid see oli väga raske otsus. Tegu polnud kiire otsusega. Rääkisime sellest mõningat aega," kommenteeris klubi uus peamänedžer Tom Rowe.
Matherson veetis tänavuse põhiturniiri AHL-is, kogudes 54 mängus 20 punkti (8+12). Hooaja lõpuosas tegi ta oma NHL-i debüüdi ning lõi kaasa ka viies playoffide kohtumises.
Canucksi peamänedžeri Jim Benningu tehingud on viimase aasta jooksul olnud kõike muud kui paljulubavad.
Jim Benning has not had a very good year, with all of this happening since July 1, 2015.
San Jose Sharks on esimest korda klubi ajaloos jõudnud Stanley karikavõitluste finaali! Meeskonnast sai pärast 2012. aasta New Jersey Devilsit esimene finalist, kes hooaeg varem playoffidest üldse eemale jäi. Kahte satsi seob muidugi peatreener Peter DeBoer.
(foto: zimbio.com)
25 aastat tagasi NHL-is mängimist alustanud Sharks tagas finaali pääsu läänekonverentsi finaali 6. mängus saadud kindla 5-2 võiduga. St. Louis Blues pandi kokkuvõttes kotti 4-2.
"See on uskumatu! Eriti seda kodus tehes, need kutid on seda 25 aastat oodanud. See on päris magus," rääkis pärast matši Joe Thornton, kes 36-aastaselt end esmakordselt finaalis proovile saab panna.
Sama vanalt teeb oma finaali debüüdi ka Patrick Marleau, kes osales kurba rekordit tähistavas 165 playoffide mängus, enne kui finaali jõudis. Meeskonna vanim liige on aga 37-aastane leedukas Dainius Zubrus, kes karjääri jooksul nüüd kolmandat korda finaali pääsenud.
"See on suurepärane hetk nende kuttide jaoks, kes kõvasti vaeva näinud, aga meil on üks seeria veel minna," sõnas Logan Couture. "Peame veel neli võitu hankima. See on järgmine samm. Praegune oli kolmas aste. Oleme väljakutseks valmis."
Lääne finaali 6. mängus pani palli veerema loomulikult Joe Pavelski. Kapten viis kodumeeskonna juba 4. minutil ette. 31-aastasl jänkil on nüüd tänavu playoffides kirjas 13 kolli. Ameeriklaste hulgas on teda edestamas vaid Kevin Stevens (17, 1991) ja Joe Mullen (16, 1989).
Blues oli oma mängu leidmisega suurtes raskustes ja ega lõpuks see ei õnnestunudki. Sharks kasutas efektiivselt oma võimalused ära ning Joel Wardi kaks kolli ja Joonas Donskoi tabamused kasvatasid DeBoeri hoolealuste edu viimase perioodi keskpaigaks juba 4-0 peale.
Seejärel sähvatas lõpuks ka Vladimir Tarasenko. Selle hetkeni seerias nulli peal hoitud venelasest ründetuus paugutas viie minuti sees oma playoffide 8. ja 9. värava, kuid omadega oli ta lootusetult hiljaks jäänud. Lõppseisu vormistas tühja võrku Couture, kes sai lisaks väravale enda nimele kaks söödupunkti. Need aitasid ta 24 silmaga playoffide punktitabeli liidriks.
Couture sai oma nime kirja ka väga võimasesse seltskonda. Liiga ajaloos olid varem vaid Wayne Gretzky ja Jari Kurri ühe hooaja jooksul playoffides kolmes seeriat otsustanud mängus vähemalt kolm punkti kogunud. Herr Gretzky muidugi tegi asja nagu muuseas ära kolm korda.
Teine finalist saab selgeks täna, mil Pittsburgh Penguins ja Tampa Bay Lightning esimese koduväljakul 7. mängu peavad. Sharks võitis ja kaotas põhiturniiril ühe mängu mõlema vastu.
Karikamänge kindlate esitustega alustanud Elliott loovutas esikinda koha Jake Allenile lääne finaali 3. mängus, kus ta viimasel kolmandikul välja vahetati. Allen tõi järgmisest kohtumisest võidu koju, kuid kaotas siis uuesti seeria 5. mängu, kus ta lasi endale neli väravat. Samas oli Ken Hitchcock tema panusega rahule.
"Same Jake'ilt vaja läinud tõuke. Kuid need on Briani playoffid ja soovime, et ta pooleli oleva lõpuni viiks," kommenteeris Bluesi peatreener puurivahi vahetust.
Elliottil on playoffides 17-st stardist kirjas üheksa võitu. Ta on endale keskmiselt lasknud 2.34 väravat ning tõrjunud 92.5%-ga. Sharksi vastu on ta lasknud 2.33 väravat ja tõrjunud 89.9%-ga.
Enne tänast on aga meeskonna jaoks julgustav fakt see, et Elliott on tänavu kahes ellujäämisheitluses tõrjunud koguni 95.4%-ga.
On selge, et lääne finaalis pole Bluesi suurimaks probleemiks olnud kaitse või väravavahid. Väga halval ajal on esiründaja Vladimir Tarasenko sattunud hooaja pikima põua peale. 24-aastasel venelasel pole seni kirjas mitte ühtegi punkti ja viimases kolmes mängus on ta kokku kirja saanud vaid neli pealeviset. Tema vastu on supertööd teinud Marc-Edouard Vlasic.
Marc-Edouard Vlasic has played 41:48 vs. Vladimir Tarasenko at evens thru five games. Tarasenko is pointless, shots are 21-14 SJ.
Matt Murray uuesti postide vahele pannud Penguins noppis ellujäämisheitlusest võidu väga kindla esitusega. Ühtlasi sai 28 tõrjega lõpetanud Murrayst ka klubi ajaloos esimene kollanokast puurivaht, kes ellujäämisheitluse võitnud.
Esimese kahe kolmandikuga vaid 11 pealeviskeni jõunud Lightning alustas kohtumist ülimalt õnnetult. Mäng sai vaid mõned minutid kesta, kui juba oli litter Murray seljataga. Tabamus jäi aga tsoonivea tõttu lugemata, sest lõpuks võrku sahistanud Jonathan Drouini tsoonis mitte olev jalg oli õhku tõstetud.
Kodumeeskonna ebaõnn jätkus perioodi lõpuminutitel. Anton Stralman saadeti litrita mängija takistamise eest karistuspingile ja umbes 40 sekundit hiljem järgnes talle mängu viivitamise eest Victor Hedman, kes saatis litri kaitsetsoonist üle vastase värava taga olnud klaasi.
Kaks põhikaitsjat olid raskes olukorras puudu ja nii ei suudetudki sellega toime tulla. Phil Kessel viis Penguinsi 1-0 ette. 28-aastane jänki on nüüd tänavu playoffides teinud üheksa kolli. 7 aastat pole keegi Penguinsi särgis sedavõrd resultatiivselt tegutsenud.
Teisel perioodil kasvatasid külaliste edu Kris Letang ja Sidney Crosby, kes vinge sooloesitusega selle seeria kolmanda võiduvärava kirja sai. Mike Sullvani meeskond tegi juba ei tea mitmenda viimase minuti värava. Kellast jäi ära tiksumata 26 sekundit.
Penguins polnud kümme mängu järjest playoffides kaotanud, kui Crosby end skoorijate sekka mahutanud, seega oli juba ette teada, mis tuleb. Kuigi seis läks veel ka korraks põnevaks. Seda tänu kahele Brian Boyle'i väravale, mis viimasel perioodil mõneks minutiks vahe minimaalseks tegid.
"Me teame asjaolusid. See paneb meeleheite tundega mängima. Minu hinnangul uskusime kogu gruppi ja arvan, et kõik mängisid suurepäraselt," rääkis Crosby pärast lõpusireeni. "Kõik panustasid enda moodi. Sellises suures mängus ei vaja sa midagi erilist, lihtsalt peab oma tööd tegema. Arvan, et see ongi meid nii kaugele viinud."
Kohtumisele pandi punkt Bryan Rusti ja Nick Bonino tühja võrku tehtud väravatega.
Täna 22-aastaseks saaval Murrayl on nüüd playoffides kirjas rohkem võite (10) kui põhtiurniiril (9).
Meeskonnad kohtuvad neljapäeval playoffide 7. mängus läbi aegade teist korda. Esimese võitis 2011. aastal Lightning Sean Bergenheimi väravast 1-0. Tegu oli samuti Pittsburghis peetud kohtumisega.
Veel eelmisel nädalal idakonverentsi finaalis tagaajaja rollis olnud Tampa Bay Lightning võib täna kodus pärast kahte üheväravalist võitu seeria ära otsustada. Pittsburgh Penguinsi mängijad lubavad aga seeria veel kodulinna tagasi viia.
(foto: Getty Images)
Penguins kaotas pühapäeval tänavu põhiturniiri ja playoffide peale esimest korda mängu, kus viimasele kolmandikule eduseisuga mindi. Lisaks saadi esimest korda pärast jaanuari keskpaika kirja teine järjestikune kaotus. Ent need negatiivsed faktid ei kõiguta meeskonna enesekindlust.
"Ma ei kahtle absoluutselt selles, et me tuleme siia 7. mänguks tagasi," ütles Patric Hörnqvist pärast kodus kaotatud 5. mängu.
Pühapäeval oma seeria teise väravaga hakkama saanud rootslase mõtetega liitus ka Jevgeni Malkin.
"Ma usun oma meeskonna ja enda võimetesse. Tuleme kindlasti Pittsburghi tagasi," ütles venelane eile.
Avalikud lubadused kipuvad tihti täitmata jääma, kuigi on olnud ka erandeid. 1994. aastal lubas Mark Messier täpselt samas olukorras, konverentsi finaalis 2-3 taga olles, et võõrsil võidetakse. Nii ka läks, kui New York Rangers 4-2 New Jersey Devilsi kotti pani. Hiljem võideti ka 7. mäng ning lõpuks Stanley karikas.
Malkin meenutas ka seda, kuidas 2-3 kaotusest Penguins 2009. aasta karikafinaalis välja tuli, lisades et võit saadakse täna kätte siis, kui 60 minutit õiget moodi mängitakse.
Idakonverentsi finaali 6. mäng algab Tampas Eesti aja järgi kell 3.
Kui algselt pidid septembris maailmakarikal kaasa löövad meeskonnad oma lõpliku koosseisu teatama 1. juuniks, siis nüüd on see daatum veidi lähemale toodud. Kui läänekonverentsi finaal 7. mängu ei vaja, siis saab kõik selgeks tuleval reedel. Samas on aga juba kindel see, et Jaromir Jagr Tšehhi koosseisu ei kuulu.
(foto: thehockeyhouse.net)
Tšehhi koondise peamänedžer Martin Rucinsky teatas, et Jagr ütles nädalavahetusel telefonitsi oma lõpliku "ei".
Legendaarne ründaja lõpetas pärast eelmise aasta MM-i koondisekarjääri ära, kuid tšehhid lootsid ta üle pika aja toimuvaks turniiriks veel tagasi meelitada. Paraku see ei õnnestunud.
2004. aastal aitas Jagr viimasel maailmakarikal Tšehhi poolfinaali, kus Kanadale lisaajal kaotati. Samuti mängis ta 1996. aasta turniiril, kus meeskond pidi piirduma viimase kohaga.
44-aastasel Jagril on koondisekarjääri jooksul 111 mänguga kogunenud 93 punkti (41+52).
San Jose Sharks ja St. Louis Blues said läinud ööl läänekonverentsi 5. mängus mõlemad teha klubi ajalugu. Kumbki polnud enne tänavust aastat playoffides ühel hooajal üle kümne mängu võitnud. Kapteni Joe Pavelski vedamisel mängis end 6-3 võiduga suure saavutuseni Sharks.
(foto: Jamie Squire/Getty Images)
Pavelski kerkis kahe tabamusega playoffide väravaküttide edetabelis Nikita Kutšerovist uuesti mööda ning kollide kõrvale läks ka üks sööt. Šõu algas mängu teises pooles, kui Sharks kaotusseisus oli.
Võõrsil mänginud Peter DeBoeri meeskond tegi kohtumisele superalguse, kui kaitsja Marc-Edouard Vlasic oma tänavuste playoffide esimese väravaga 4. minutil 1-0 tegi. Küll mindi aga puhkepausile siiski kaotusseisuga. Playoffide avaringis kolm kohtumist järjest skoorinud Jaden Schwartz lõpetas 13-mängulise põua ning Troy Brouwer sai hakkama vägeva pesapalli väravaga.
Teine kolmandik kuulus erimeeskondadele. Kahe peale saadi kirja kolm ülekaalu kolli. Pavelski ja Joel Ward aitasid Sharksil mängus püsida. Külaliste kahe tabamuse vahele mahutas end Robby Fabbri. Vaid Kuulsuste Halli liige Joe Mullen on Bluesi eest kollanokana playoffides Fabbrist (15) rohkem punkte (18) kogunud.
3-3 viigi pealt oli mäng pingeliseks viimaseks perioodiks ideaalses seisus, aga seal otsustati asi väga kiiresti ära. Pavelski skooris 16. sekundil kohtumise võiduvärava. Kapten tegi endale ülimalt iseloomuliku kolli, suunates õhust sisse Brent Burnsi pealeviske.
"Tema oskus saada erinevate nurkade alt kepp litrile pihta on sama hea, kui ükskõik kellel, keda ma näinud olen," ütles DeBoer otsustava värava kohta.
Sharks vormistas võidu Wardi ja Chris Tierney tühja võrku visatud väravatega. Teise juures korjas Joe Thornton endale mängu kolmanda söödupunkti. Jumbo Joe on Jaromir Jagri ja Marian Hossa järel kolmas aktiivne mängija, kes playoffides 90 söödupunktini jõudnud.
Suure skooriga tulnud võit on Sharksile viies, mis tänavu playoffides võõrsilt hangitud. Tegu 2004. aastal püstitatud klubi rekordi kordamisega.
Martin Jonesi eelmine esitus lõppes laupäeval vaid poole tunniga ning nelja värava sisse laskmisega, kuid San Jose Sharksi puurivaht on endale aina rohkem austajaid teenimas. Nende seas on ka Läti legendaarne väravavaht Arturs Irbe, kes võrdleb teda Carey Price'iga.
(foto: Aaron Doster/USA TODAY Sports)
90ndate alguses just San Joses oma esimesed NHL-i mängud teinud Irbe ei jõudnud meeskonnaga kordagi playoffide 2. ringist kaugemale, kuid Jones on kohe oma esimesel aastal meeskonna konverentsi finaali vedanud.
"Mida rohkem ma Jonesi vaatan, seda enam meenutab ta mulle Carey Price'i. See tuleb tema liikuvusest, sellest kuivõrd sujuv see on. See on väga muljetavaldav," ütles Irbe nädalavahetusel.
Eelmisel suvel Los Angeles Kingsist läbi Boston Bruinsi San Josesse saabunud Jones kerkis tänavu läänekonverentsi finaalis läbi aegade esimeseks Sharksi väravavahiks, kes playoffides järjestikuste nullimängudega hakkama saanud. Kokku hoidis ta St. Louis Bluesi vastu oma puuri järjest puhtana 153 minutit ja 57 sekundit.
Oma järgmise võiduga purustab Jones 2004. aastal Jevgeni Nabokovi poolt püstitatud klubi rekordi (10). Seda saab püüda juba täna Bluesi vastu peetava seeria 5. mängus, mis algab meie aja järgi kell 3.
Irbe loodab, et Jonesi toel liigub Sharks kuldse lõpuni välja.
"Ma ei taha küll ära sõnuda, aga mulle meeldiks väga kui nad võidaksid. Heade inimestega juhtub häid asju," lisas Irbe, kes pärast mängijakarjääri lõppu Washington Capitalsi ja Buffalo Sabresi väravavahtide treenerina tegutsenud.
Venemaa hokikoondisel läks tänavu üks suurturniir taas vett vedama, kui kodune MM lõpetati vaid pronksiga. Mõned meeskonna mängijad võivad aga turniiriga siiski rahule jääda. Üks neist on Vadim Šipatšjov, kelle esitused on ligi meelitatud kõik NHL-i klubid.
(foto: csnmidatlantic.com)
Eelmisel hooajal Peterburi SKA ridades KHL-i Gagarini karika võitnud Šipatšjov oli 18 punktiga (6+12) MM-i resultatiivseim mängija. 29-aastane ründaja, keda koondisekaaslane Jevgeni Kuznetsov nimetanud Venemaa Sidney Crosbyks, valiti ka turniiri sümboolsesse meeskonda.
Üks anonüümseks jääda soovinud klubi peamänedžer on öelnud, et pärast MM-il nähtut tahavad Šipatšjovi endale kõik NHL-i meeskonnad.
Varasemast ajast on teada, et Montreal Canadiens jahtis tänavu KHL-is põhiturniiril 54 mänguga 60 silma (17+43) kogunud venelast väga jõuliselt juba märtsis.
Canadiens tahtis aasta tagasi enda ridadesse ka koos Šipatšjoviga SKA-s mänginud Artemi Panarinit, kuid selle hooaja tõenäoline Calderi trofee võitja otsustas siiski vaatamata väiksemale palgale Chicago Blackhawksi kasuks. Tundub, et Canadiensi bossid astuvad teist korda sama reha peale.
Alanud nädalal selguvad tänavused Stanley karikafinalistid ja esimene neist võib selgeks saada juba homme. Läinud ööl Pittsburghis võidutsenud Tampa Bay Lightning astus finaali lävele, vajades veel vaid ühte võitu. Seda saab idakonverentsi finaali 6. mängus püüda koduväljakul.
(foto: inusanews.com)
Mullune idakonverentsi meister võitis lisaajal 4-3 skooriga. Sarnaselt esimesele korrale, mil seerias lisaaega vaja läks, tehti ka nüüd sotid seal kiirelt selgeks. Kellast kulus ära vaid 53 sekundit, kui ründesse lülitunud Jason Garrison pingviinide poolt ära unustati ning tema pealevise Tyler Johnsonist Marc-Andre Fleury selja taha põrkus.
"Ta on tõeline võitja ja seda võitjad teevadki. Nad ei tagane," ütles Lightningu peatreener Jon Cooper võiduvärava kangelase kohta. "Kui sul seisab ees väljakutse, siis pead leidma viisi selle ületamiseks. Tyler Johnson on seda tõestanud juba ammu enne Tampa Bay Lightningusse saabumist."
Pisikese kasvuga ründaja jaoks oli see karjääri seitsmes playoffide võiduvärav. Klubi ajaloos on temast neid kaheksa näol rohkem kirjas vaid Martin St. Louis'il.
Penguins kaotas tänavu esimest korda kohtumise, kus viimasele kolmandikule eduseisuga mindi. Brian Dumoulini avakolmandiku buzzer beaterist ja teise perioodi alguses tulnud Patric Hörnqvisti väravast pääseti algselt 2-0 ette ning 3-2 edu haarati teise kolmandiku viimasel minutil Chris Kunitzi tabamusest.
Lightning skooris teisel kolmandikul 1:10 jooksul kaks väravat. Penguinsi postide vahele naasnud Marc-Andre Fleury tagasitulek kulges üsna murevabalt, enne kui järsku kaks pealeviset järjest temast mööda lendasid. Väravad said kirja Alex Killorn ja Nikita Kutšerov.
"Olen end mängus palju paremini tundnud. Olen palju treeninud ja peaksin paremini tegutsema. Nii on karm kaotada," muljetas üle pika aja uuesti jääl käinud kogenud väravavaht.
Läbi aegade 18. puurivahina 100. playoffide kohtumiseni jõudnud Fleury lõpetas mängu 21 tõrjega. Nii mõneski olukorras oli kõvasti abi ka väravaraamidest. 3:50 enne normaalaja lõppu oli Ryan Callahan 3-3 viigiväravale ülilähedal.
Külalised olid kogu kohtumise jooksul võimaluste tekitamisega suures hädas, piirdudes avakolmandikul näiteks vaid nelja pealeviskega ning võis arvata, et see jääb viimaseks tõsisemaks ürituseks. Ent vaevu 30 sekundit hiljem sai Kutšerov veel parema võimaluse, kui venelane Penguinsi värava tagant läbi uisutas ning litri väravasse sokutas.
22-aastane ründaja on nüüd tänavu playoffides 15 mänguga skoorinud rohkem väravaid (11) kui mullu 26 mänguga (10). Väravaküttide edetabelis möödus ta uuesti San Jose Sharksi Joe Pavelskist.
Kutšerov on ka vaikselt tõusmas punktitabeli liidriks. Pärast kahte nulliringi on idakonverentsi finaalis viimase kolme kohtumisega temalt tulnud 2+5. Kokku on tal tänavu karikamängudes kirjas 19 silma (11+8), üks vähem kui Sharksi Logan Couture'il.
Andrei Vasilevski tegi Lightningu puuris taas ühe uhke esituse, lükates kõrvale 31 vastaste üritust.
Lightning kordas oma tänavuse kolmanda lisaajavõiduga 2004. ja 2015. aasta playoffides tehtud klubi rekordit. Meeskond on karikamängudes läbi ajaloo võitnud koguni 73.3% lisaaega vajanud võõrsilmängudest. Tegu on liiga rekordit tähistava võiduprotsendiga.
Kolme Kulla Klubil on tänasest 27 liiget. Kanada jäähokikoondis võitis oma 26. MM-kulla, alistades Soome 2-0 ja see aitas meeskonna kapteni Corey Perry eksklusiivsesse seltskonda. Kolm on kohtu seadus. Varasemad kaks MM-il käimist olid Anaheim Ducksi ründajal medalita lõppenud.
(foto: leijonat.com)
Perry sai oma esimese suure võidu Stanley karika näol kätte 2007. aastal ning sellele järgnesid 2010. ja 2014. aastal OM-kullad.
Tänavu NHL-i playoffides väravateta lõpetanud Perry hoidis need nähtavasti maailmameistrivõistluste jaoks. Kümnes mängus sahistas ta võrku neli korda, lisades tabamuste kõrvale ka viis söödupunkti.
Kolme Kulla Klubi võib tänavu ka Stanley karikavõistluste kaudu ühe uue liikme saada. San Jose Sharksi ründajal Patrick Marleau'l ja St. Louis Bluesi kaitsjal Jay Bouwmeesteril on just karikavõit suurtest saavutustest ainsana puudu. Üks neist pääseb läänekonverentsist finaali.
Läinudöine San Jose Sharksi väravavahi vahetus tähendab seda, et esimest korda pärast 1980. aastat on Stanley karikavõitlustel viimase nelja sekka jõudnud meeskonnad kasutanud kõiki oma puurivahte. Paljudel on ees tähtis otsus, keda edaspidi usaldada. Pittsburgh Penguins toob idakonverentsi finaali 5. mängus alustajana jääle Marc-Andre Fleury.
(foto: Gene J. Puskar/Associated Press)
Fleury, kelle toel Penguins 2009. aastal Stanley karika võitis, tegi tänavu väga eduka põhiturniiri, püstitades keskmise sisse lastud väravate osas 2.29-ga uue karjääri tippmargi. Lisaks kordas ta karjääri parimat näitajat tõrjete efektiivsuse osas (92.1%).
Küll jäid aga 31-aastasel puurivahil põhihooaja viimased mängud peapõrutuse tõttu mängimata. Playoffide alguseks loodeti ta korda saada, kuid see siiski ei õnnestunud. Nii algas peagi Matt Murray tähelend. Kümme aastat noorem väravavaht üllatas kõiki oma küpse mänguga ning vedas meeskonna konverentsi finaali välja. Muinasjutt näib aga seeria 4. mänguga lõppenud olevat.
Uuel nädalal sünnipäeva tähistav Murray on playoffides 13-st stardist võitnud üheksa, lastes keskmiselt 2.33 väravat ja tõrjudes 92.3%-ga.
Fleury lükkas 4. mängus 18 minuti ja 26 sekundi jooksul kõrvale kõik seitse pealeviset, mis tema väravale pandi.
Pärast 2009. aasta triumfi endale playoffides põruja maine teeninud Fleury on viimasel paaril hooajal karikamängudes taas säranud. Mullu lasi ta endale viie kohtumise jooksul keskmiselt 2.12 väravat ja tõrjus 92.7%-ga.
Penguinsi peatreener Mike Sullivan teeb tänaseks kohtumiseks ka teise olulise vahetuse. 4. mängust vigasena lahkunud Trevor Daley'l diagnoositi pahkluumurd, mis on tema hooaja lõpetanud.
Eeldatavasti saab Bobby Orri isiklikul soovitusel hangitud Daley koha koosseisus endale Olli Määttä.
Idakonverentsi 5. mäng on algab tuleval ööl kell 3.
New Jersey Devilsi fännid ei saa tänavu juba neljandat aastat järjest meeskonnale NHL-i playoffides kaasa elada, kuid vähemalt pakub lootust oma klubi drafti valikute jälgimine. Hooaja otsustavasse faasi on jõudnud ka CHL, kus algasid reedel Memorial karika mängud ning seal sai Devilsi 2014. aasta drafti avaringi valik John Quenneville hakkama üliosava väravaga.
(foto: Getty Images)
20-aastane ründaja, kes on Chicago Blackhawksi peatreeneri Joel Quenneville'i sugulane, pakkus oma meeskonna 3-5 kaotusmängus lohutust väravaga, mida vast keegi mitte üheski teises liigas sel kevadel ei ületa.
Quenneville'i vanem vend Peter on Columbus Blue Jacketsi 2013. aasta drafti 7. ringi valik. Noorem veli David korjatakse eeldatavasti tänavuses draftis ära. Kolme venna tädi on abielus New York Islandersi kaitsja Johnny Boychukiga. Tõeline hokiperekond!
Tänavused konverentside finaalid jätkavad samas tempos liikumist. Sarnaselt idakonverentsile on nüüd ka läänes seis 2-2 viigis. Seda tänu suurele võidule, mille St. Louis Blues läinud ööl võõrsil sai. San Jose Sharksist oldi üle 6-3.
(foto: wkyc.com)
Kaks mängu järjest Bluesi nulli peale jätnud Martin Jones kärises seekord korralikult, lastes 19 pealeviskega neli väravat, enne kui mängu keskel pingile kolis. Tema asemel sisse tulnud James Reimer, kes sai tänavustes playoffides esmakordselt jääle pääses, lasi seitsme pealeviskega ühe.
Vladimir Tarasenko jäi küll endiselt punktideta, kuid skoorimine jaotati omavahel siiski tublisti ära. Troy Brouwer, kes eelnevates kohtumistes mitmeid kordi väravaraame silitanud ja Kyle Brodziak skoorisid kaks korda. Täpsed olid ka Jori Lehterä ja Alex Pietrangelo.
Sharks jättis kõik enda tabamused viimasele kolmandikule. Need tulid Melker Karlssonilt, Chris Tierneylt ja Joe Pavelskilt, kes jõudis tänavuste playoffide 10. tabamusega klubi rekordini.
"Läksime tagasi oma juurte juurde, mis meid põhiturniiri ja playoffide kahe esimese ringi jooksul edukaks tegid. Saime litreid sügavale ja suutsime värava tagant võimalusi luua," rääkis võidu kohta Brouwer, kellel tänavu playoffides nüüd kirjas seitse kolli. Täpselt sama palju, kui eelneva karjääri 78 karikamängu jooksul kokku.
Ken Hitchcocki meeskond sai kuus väravat hoolimata sellest, et playoffide ühed resultatiivsemad David Backes ja Robby Fabbri mängisid kokku alla 15 minuti. Veel pole teada kui tõsised nende vigastused on.
Blues on nüüd tänavu playoffides kolmes erinevas mängus kuus väravat teinud. Viimati saadi sellega hakkama 1986, kui kokku oli neid kohtumisi neli.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
