Salapärane intsident nurjas Mike Richardsiga seotud vahetustehingud

Segane värk. See on parim lause, millega võtta kokku hiljutised Mike Richardsiga seotud sündmused. Los Angeles Kings katkestas temaga lepingu, tuues põhjuseks selle rikkumise. Nüüd on selgunud, et ta oli seotud paar nädalat tagasi Kanada piiri peal toimunud intsidendiga.

(foto: Harry How/Getty Images)
Juhtum leidis aset 17. juunil ja ametivõimud on seda uurimas. Täpsemad detailid selguvad arvatavasti mõne aja pärast. Selge on see, et antud intsident nurjas Los Angeles Kingsi vahetusetehingute plaanid.

Juba talvel sooviti Richardsist vabaneda, aga tema suurt lepingut polnud mitte keegi nõus vastu võtma. Tänavuse drafti ajaks oli seis muutunud. Edmonton Oilers ja Calgary Flames olid Richardsi kohta maad uurimas.

Kõnelused olid käima pandud, aga need kestsid vaid selle hetkeni, mil umbes tund pärast drafti algust Kingsi peamänedžeri Dean Lombardit salapärasest Richardsiga seotud intsidendist teavitati.

"Ta tuli minu juurde ja kutsus mu kõrvale ning mainis, et tuleb avalikuks juhtum, millest ta varem polnud teadlik," ütles olukorra kohta Oilersi peamänedžer Peter Chiarelli.

Mida see "juhtum" endast täpsemalt kujutab ei tea veel keegi. NHL-i Mängijate Ühendus on teatanud, et ka nemad on asunud asja uurima ning võtavad Richardsi esimesel võimalusel jutule.

Pärast lepingu lõpetamist on mängijal ja tema esindajatel 60 päeva aega otsuse apelleerimiseks.

Väravavahtide turg tõmbub kokku: Dubnyk ja Niemi said uued lepingud

Devan Dubnyk ja Antti Niemi võinuks olla tänavuses ihaldusväärseimate vabaagentide nimistus, kuid vahetult enne kella kukkumist on mõlemad väravavahid saanud uued lepingud. Dubnyk sai Minnesota Wildilt kuueaastase pikenduse ning Dallas Stars võttis Niemi palgale kolmeks aastaks.

(foto: sportsnet.ca)
Dubnyk sai lepingu, mille koguväärtuseks on 26 miljonit dollarit. Esimese nelja aasta jooksul paneb ta tasku viis miljonit ning kahe viimase aastaga kokku kuus miljonit.

Puurivaht, kes oli aasta tagasi NHL-is praktiliselt välja puksitud, on enesekindel, et suudab edukalt karjääri jätkata: "Olen vaid 29-aastane ja kavatasen oma taset veelgi parandada."

Arvestades, et Wildi esinumbrist oli tänavu põhilistes väravavahide kategooriates parem vaid Carey Price, siis saab olema põnev näha, millega see veel parem Dubnyk hakkama võib saada.

Oma tänavuses edus kiidab kanadalane enda asemel rohkem oma meeskonnakaaslaseid: "Minu mängustiil on üsna lihtsakoeline. See, kuidas me grupina mängisime, tähendas et ma ei pidanud imesid korda saatma. Mängisime õiget moodi ja minu ülesandeks oli lihtsalt asjade mitte keeruliseks ajamine ning kindlana püsimine. Ma ei teinud tagurpidi saltosid, ega midagi, mida ma ei suudaks edaspidi teha."

Tänavune Mastertoni trofee võitja oli värskelt Edmontonis uue maja ostnud, kui Oilers ootamatult 2014. aasta jaanuaris tema teenetest loobus. Seda ajal, mil perekonda oli sündimas esimene laps. Esimesed Minnesotas veedetud nädalad elas ta abikaasa ja titega hotellis, enne kui meeskonnakaaslane Zach Parise neile soodsa tehinguga maja müüs. Pärast 6-aastase lepingu saamist ei pea uue kolimise pärast enam muretsema.

Dubnyk on Minnesotas rahu leidnud: "Minu jaoks pakub enim elevust see, et saan nüüd pikemat aega olla väga hea meeskonna liige. Nende kuttidega koos mängimine on minu karjääri parim kogemus."

Kaugel saab asi rahust olema aga Dallases. Stars matab nüüd oma väravavahtide alla üle kümne miljoni dollari. Niemi, kelle mängijaõigused Stars nädalavahetusel drafti 7. ringi valiku eest omandas, on enda 4.5-miljonilise aastapalgaga tulnud Kari Lehtoneni 6-miljonilise kõrvale.

Mõlemad puurivahid mahtusid tänavu mänguminutite osas liiga esikümne sekka, aga nüüd tuleb soomlastel hakata aega jagama. Esimeste juttude järgi pole (veel) skandaali oodata. "Me oleme täiskasvanud ja oma karjääri lõpuosas, seega arvan, et suudame võimalikud erimeelsused lahendada. Väravavahtidel on teatav sõprus ja meie Anttiga oleme sõbrad ning usun, et see aitab meid," on kommenteerinud alates 2010. aastast Dallases mängib Lehtonen.

Kuna konkurents läänes on oluliselt kõvem kui idas, siis on kahe võimaliku esinumbri omamine kaval lüke. Seda aga samas tõesti vaid selleni hetkeni, mil üks mossitama hakkab. Siis peab olukorrale lahenduse leidma Jeff Reese, kes oli Niemi sõnade kohaselt üks põhjustest miks ta Starsi kasuks otsustas. Vastupidiselt esialgsetele kuuldustele on Reese ikkagi määratud Starsi uueks väravavahtide treeneriks. Järelvaataja rolli läheb hoopis senine treener Mike Valley.

Avaldati tänavused Kuulsuste Halli pääsejad

Ükski hooaeg ei ole korralikult lõpetatud enne kui on teatavaks tehtud need legendaarsed nimed, kes järgmise hooaja käigus Kuulsuste Halli ennistatakse. 2015. aasta klassi koosseisus on Sergei Fjodorov, Nicklas Lidström, Chris Pronger, Phil Housley, Angela Ruggiero, Bill Hay ja Peter Karmanos.

(foto: Twitter @HockeyHallFame)
Fjodorov ja Lidström võitsid Detroit Red Wingsi ridades koos kolm korda Stanley karika (1997, 1998, 2002). 2008. aastal lisas Lidström enda CV-le veel ühe karikavõidu. Sellega sai temast esimene Euroopas sirgunud mängumees, kes kaptenina oma meeskonna Stanley karikani viinud.

2008. aastal korjas rootslane ka ühe oma seitsmest liiga parimale kaitsemehele antavast Norrise trofeest. Ta on kümme korda valitud hooaja esimesse tähtede meeskonda ning 2002. aastal oli ta playoffide kõige väärtuslikum mängumees.

Red Wings ei jäänud koos Lidströmiga kordagi playoffidest eemale ja see aitas ta läbi aegade edetabelis playoff-mängude osas 263 kohtumisega teisele kohale. Põhiturniiril käis Rootsiga 2006. aastal olümpiakulla saanud kaitsja jääl 1564 kohtumises, kus tema kontole jäi 1142 punkti. Ta oli esimene eurooplane, kes maagilise 1000 punkti piiri ületas. Lisaks polnud enne teda mitte ükski teine Euroopast pärit mängumees võitnud ei Norrise trofeed, ega ka playoffide MVP-ile antavat Conn Smythe'i trofeed.

Fjodorovist sai 1994. aastal omakorda esimene eurooplane, kellele põhiturniiri väärtuslikuimale mehele jagatav Harti trofee läinud. Samal aastal võitis ta ka parimaid kaitseomadusi näitavale ründajale antava Selke trofee. Sellist tempu pole mitte keegi ei enne, ega pärast teda teinud. Lisaks Red Wingsile ka Anaheim Ducksi, Columbus Blue Jacketsi ja Washington Capitalsi värve esindanud venelane lõpetas karjääri 1179 punktiga, mis õnnestus kokku saada 1248 mänguga. Ta oli esimene venelane, kes 1000 punkti kätte sai. Lisaks on ta kõigi aegade edukaim venelaset väravakütt. Tema arvele jäi 483 kolli. 27 punktiga kuulub Fjodorovile NHL-i rekord lisaajal kogutud punktide osas.

Prongerist sai 2000. aastal esimene kaitsja alates hooajast 1971/72, kellele Harti trofee antud. Samal hooajal sai ta endale ka Norrise trofee. Siis oli aga liiga ajaloo üheks parimaks kaitsjaks kujunenud kanadalane veel oma karjääri alguses. Järgnesid kaks olümpiakulda ja Anaheim Ducksiga 2007. aastal Stanley karika võitmine. Läinud nädalavahetusel sümboolselt klubi vahetanud Pronger jõudis teha 1167 mängu, kogudes 698 punkti, enne kui ta 2011. aasta novembris peapõrutustest tingitud kõrvalnähtude tõttu karjääri lõpetama pidi.

Housleyle kuulub üks kurvematest NHL-i rekorditest - ta on enim kohtumisi teinud mängija, kes pole kordagi Stanley karikat võitnud. Kõige lähemal oli ta sellele 1998. aastal, aga Lidströmi ja Fjodorovi Red Wings käis siis finaalis tema Capitalsist zamboniga 4-0 üle. Kokku kaheksat erinevat klubi esindanud Housley arvele jäi koos playoffidega 1580 mängu. Ta kogus põhiturniiril 1232 punkti ja seda kaitsemängijana! Hetkel Nashville Predatorsi juures abitreenerina töötav Housley hoidis ameeriklaste seas punktide ja mängude rekordeid, enne kui vastavalt Mike Modano ja Chris Chelios need üle lõid.

Ajaloo neljanda naisena Kuulsuste Halli minev Ruggiero esindas USA-d neljal järjestikusel OM-il. Neist tuli üks kuld, kaks hõbedat ja üks pronks. Ta on neljakordne maailmameister. 2005. aastal sai temast esimene väljakumängijast naine, kes põhihooaja käigus professionaalse meeskonna eest jääl käinud. Ta kuulus CHL-is koos oma venna Billiga Tulsa Oilersi rivistusse ja sellega sai neist ka esimene õe-venna paar, kes profina koos ühes satsis mänginud.

Bill Hay ja Peter Karmanos lähevad Kuulsuste Halli "ehitajate" kategoorias. Hay tegi NHL-is kaasa üle 500 kohtumise ja võitis Chicago Blackhawksiga 1961. aastal ka Stanley karika, aga suurema töö on ta ära teinud ametnikuna. Esmalt alates aastast 1991 Calgary Flamesi presidendina ning seejärel alates 1998. aastast just Kuulsuste Halli enda juures. Ta loobus ametis 2013. aasta suvel.

Karmanos on alates 1994. aastast Carolina Hurricanesi omanik. Samuti kuuluvad talle ECHL-i klubi Florida Everblades ja OHL-i Plymouth Whalers. Karmanos on rohkelt toetanud Michigani osariigi noortehokit.

Kings hoopis lõpetas Richardsiga lepingu

Eile tuli avalikusse ette uudis selle kohta, et Los Angeles Kings ostab Mike Richardsi lepingu välja, aga nüüdseks on selgunud, et see on lihtsalt lõpetatud. Kings loodab sellega vabaneda rahalistest kohustustest, mis kaasneksid mängijast loobumisega.

(foto: hngn.com)
Klubi kodulehele ilmus täna teade: "Los Angeles Kings kasutab oma õigust lõpetada Mike Richardsiga leping, selle rikkumise tõttu. Me ei ole valmis avaldama rohkem detaile ja ei aruta põhjuseid, mis on lepingu lõpetamise aluseks."

Hetkel pole teada, mida "lepingu rikkumiseks" loetakse. Kindlasti ei istu aga selline sündmustekäik NHL-i Mängijate Ühendusele ega Richardsit esindavale agentuurile. Arvatavasti järgneb sellele tõeline juristide šõu. Nende ülesandeks on nüüd selle keerulise seisu ära silumine.

Seniks kuni kõik klaar saab Kings nautida seda, et kogu Richardsi leping on palgalehelt kadunud ja 5.75 miljoni jagu vaba raha on juurde tekkinud. Mängumees ise on vabaagent ning võib siirduda mujale.

Kümme kõige vingemat vabaagenti

Taas on käes aeg vaadata üle need härrad, kes 1. juulil algaval vabaagentide möllul enim tähelepanu väärivad ja tõenäoliselt ka saavad. Teiste seas on üle 15 aasta lepinguta meeste hulgas taas Martin St. Louis, keda kogemuste ja varasema produktiivsuse tõttu võib ehk pidada kõige nimekamaks vabaagentiks.

(foto: Paul J. Bereswill/New York Post)
St. Louis'il saab läbi 2011. aastal sõlmitud leping, mille koguväärtuseks oli 22.5 miljonit dollarit. Võib julgelt väita, et 40-aastasena on tema jaoks suured rahad sellega nüüd teenitud. See on hea uudis kõigile satsidele, kes endale kogemust lisada soovivad. New York Rangers, kelle ridades St. Louis viimased poolteist aastat mängis, tema teenetest enam huvitatud pole.

Karjääri jooksul üle 1100 mängu teinud ja nendes üle 1000 punkt kogunud ründaja andis tänavu selgelt kvaliteedis järele - 74 matšiga 21+31 - aga tänavu oli samas vaid 89 ründajat, kes 50 piiri ületasid ja see ei tohiks kosilasi minema hirmutada.

Omaette lugu on samas sellega, et päris iga sats härrale ei istu. Kui ta Tampa Bay Lightningust lahkus, siis soovis ta oma pere nimel siirduda just New Yorki. Seega äkki Islanders või New Jersey Devils? Olles Montreali külje alla sündinud võiks spekuleerida ka Canadiensi nimega, kuid tundub, et seal on alanud selge generatsiooni vahetus ning vanurid ei ole teretulnud. Miks mitte aga näiteks visata õhku Pittsburgh Penguinsi nimi? Ka sealt on tulnud signaale selle kohta, et soovitakse noortele panustada, kuid St. Louis võiks kenasti Sidney Crosbyt või Jevgeni Malkinit aasta jooksul toetada.

Matt Beleskey

St. Louis'ist 13 aastat noorem ründaja on ka kindlasti ahvatluseks kõigile, kes ründesse abi otsivad. Kunagine drafti 4. ringi valik tegi tänavu Anaheim Ducksi särgis elu parima hooaja, kogudes 65 kohtumisega 32 silma (22+10). Tegu ülikõva panusega mehe poolt, kellele maksti tänavu vaid 1.4 miljonit dollarit.

Ducks üritas küll Beleskeyt endale jätta, aga kuna ees ootab palgatõus, siis ei leitud selleks piisavalt vahendeid ja võimalik, et tegelikult puudub klubil usk sellesse, et tegu on tõusva tähega. 27-aastase mängumehe puhul on välja toodud see, et ta ei kogu väga palju söödupunkte. Playoffides pani ta tänavu põhihooaja numbritele otsa 8+1. Sellest ka õigustatud küsimus - kas ta on tõesti osav väravakütt või naudib lihtsalt elu heade meeskonnakaaslaste kõrval? Samas justkui riski väärt. Parimad aastad on just algamas.

Mike Ribeiro

Kui minna ründeliini tugevdamisel kindla peale välja, siis on Ribeiro ehk parim variant. Karjääri numbrid 947-st mängust 718 punkti on selle tõestuseks. Veebruaris 35-aastaseks saanud keskründaja oli riskimaiguline vabaagent aasta tagasi, aga Nashville Predatorsi peamänedžer David Poille'i rind oli rasvane ning risk õigustas ennast. Mees, kellele maksti vaid veidi üle miljoni dollari, kogus 62 punkti (15+47). Söötude osas olid temast paremad vaid 11 meest.

Nüüd on Ribeirost saamas taas vabaagent, kuna mehe hind on kasvanud ning Predators pole talle veel sobivat lepingut lauale pannud. Samas peavad kõik tänavused riskivõtjad Ribeiro puhul arvestama sellega, et juuli lõpus on tal algamas kohtukeiss seoses seksuaalse ahistamisega. Kunagine lapsehoidja, keda seejuures Ribeirode perekond süüdistab varguses, tuli sellise avaldusega mõni kuu tagasi välja. Kui kõik lõpuks laheneb võib Ribeirolt taas ilusat hooaega oodata, kui kaasus hakkab venima, siis on lood temaga lepingu teinud meeskonna jaoks nutused.

Mike Green

Kuigi ründajatel on alati lauale panna uhkemad tulemused, siis on tihti hoopis kaitsjad need, kes priskema palgatšeki saavad. Hetkel on turul paremakäelised kaitsjad defitsiit. Kogu oma senise karjääri Washingtonis mänginud Green on aga just paremakäeline. Viimastel aastatel on ta produktiivsus kõvasti langenud - tänavu näiteks 72 mänguga 45 punkti (10+35) - aga teda võib siiski pidada liiga üheks parimaks ründavaks kaitsemeheks. Nullindate lõpus olnud vähemalt punkt mängu kohta hooajad on selle tõestuseks.

Samas peavad kõik Greeni talendi austajad kindlasti arvestama suure väljaminekuga. Ta pani tänavu tasku 6.25 miljonit ja 29-aastasena pole tal mitte mingisugust põhjust lasta oma palka kärpida. Lisaks tõotab talle kena palgapäeva ka just see, et häid paremakäeliseid kaitsjaid ei saa tõesti lihtsalt puu otsast võtta. Kõigile kosilastele võib aga heaks uudiseks olla see, et Green on esinenud avaldustega, kus vihjanud sellele, et on valmis võtma vähem raha selleks, et heasse meeskonda mahtuda.

Cody Franson

Franson on samuti paremakäeline kaitsja, mis tõotab tema jaoks ainult head. Ja eks mees ole selle ka ära teeninud pärast seda, kui kolm aastat järjest allkirjastas vaid aastaseid lepinguid. Tänavu tegi ta üsnagi kummalise hooaja. 36 punkti (7+29) on karjääri rekord, aga koguni 32 neist tulid Toronto Maple Leafsi särgis. Predatorsi eest käis ta väljakul rohkem kui 20 kohtumises, aga ei leidnud vana koduklubi särgis kuidagi endale õiget kohta. Seetõttu võib ka arvata, et tema jätkamine seal on ebatõenäoline.

Seni täpselt 400 matši teinud Franson on 27-aastaselt juba üsna kogenud ja valmis pikemaks ajaks ennast mõne klubiga siduma. Tänavune hooaja lõpp Nashville'is paneb kindlasti nii mõnegi peamänedžeri kukalt kratsima, aga mõni võib selle peale hoopis keelt limpsata. Võimalik, et see on Fransoni turuväärtuse alla löönud, mis tähendab, et kvaliteetse mehe saab kätte soodsa hinnaga. Tänavu oli tema palgaks 3.3 miljonit.

Justin Williams

Hr. "Seitsmes mäng" on Los Angeles Kingsist lahkumas, kuna klubi on oma palgalehega veidi jännis. Tal on selja taga kaks üsna keskpärast põhihooaega - kokku 84 punkti - aga nagu hüüdnimi vihjab, siis sööb ta alati enne playoffide algust lõvikonservi ning on seal täiesti teistsugune mängija. Selle eest on tal ette näidata 2014. aasta playoffide MVP tiitel ning kolm karikavõitu (kaks Kingsiga ning üks 2006. aastast Carolina Hurricanesiga).

Kõike on juba tehtud ja nähtud, seega on Williamsil omamoodi dilemma - kas jätkata karikate jahtimisega või rahulduda kuskil obskuurses kohas kena palgatšekiga. Lõppenud hooajal maksti talle veidi üle kolme miljoni dollari. Huvitav fakt on see, et ta ostis koos abikaasaga mõni aasta tagasi kodu New Jerseysse. Peres on kaks väikest last, seega võimalik, et potentsiaalse maandumispaiga ennustamisel tuleks vaadata just selles suunas.

Michael Frolik

Frolik on aastast 2013 karikavõidu samuti kätte saanud, aga 27-aastaselt peaks ambitsiooni kindlasti veel rohkelt olema. Viimased Winnipeg Jetsi rivistuses veedetud aastad on mõlemad lõppenud 42 punktiga. Tšehh, keda kunagi kutsuti "väikeseks Jagriks", pole ehk suutnud oma potentsiaali täielikult avada, aga ta on sellegi poolest igas klubis olnud hinnatud mees. Seetõttu pole tema palkamine ka väga odav lõbu - lõppenud hooajal teenis ta 3.3 miljonit.

Mitmekülgne mängumees, kellel kogemust rohkem kui 500 mängu jagu, kuluks enamusele meeskondadele, kui isegi mitte kõigile ära. Ei ole välistatud Winnipegis jätkamine, aga arvestades, et hooaja jooksul pole lepingupikenduseni jõutud, siis arvatavasti näeme teda uuel hooajal ikkagi mõne teise klubi särgis.

Drew Stafford

29-aastane ründaja on teine Jetsi mees, kellega klubi võiks vabalt edasi minna, aga pikenduseni pole jõutud. Stafford on aastate jooksul olnud 40-50 punkti mees, aga tänavu tegi ta hooaja keskel pärast Buffalost Winnipegi siirdumist võimsa hüppe. Uue klubi särgis tuli 26 mänguga 9+10. Varasema karjääri jooksul on ta teinud ka ühe 30 väravaga hooaja. Ameeriklasel on ette näidata nii mõndagi, millega ennast müüa.

Seoses Staffordiga on aga huvitav seis seoses tema palgaga. Sabres tegi temaga 2011. aasta suvel diili, kus aastapalgaks oli neli miljonit. Enne kui tänavu Winnipegis maandus ei suutnud ta seda õigustada. Kas see lühikest sorti sähvatus oli piisav näitamaks seda, et varasemad tagasihoidlikud numbrid tulenesid lihtsalt sellest, et Buffalos oli kehv meeskond?

Antoine Vermette

Aastate jooksul Staffordiga enamvähem samal tasemel - nii mänguliselt kui ka palga suhtes (3.75 miljonit) - olnud Vermette tegi tänavu põhihooajal uude meeskonda siirdudes vähikäigu. Coyotesi eest kogus ta 63 mänguga 35 silma, aga Blackhawksi eest 19 kohtumisega vaid kolm punkti. Samas on tal nüüd ette näidata kaks Stanley karika finaalseeria võiduväravat. Playoffides oli ta uuesti enda jaoks korralikul tasemel ja 20 mänguga tuli 4+3.

32-aastane Vermette toob endaga head liidriomadused ning viisaka produktiivsuse. Tänavune vabaagentide klass ei hiilga väga kvaliteetsete tsentritega, mis töötab Vermette'i kasuks. Lõppenud lepingu töötasu oli 3.75 miljonit ja kui agent on osav, siis on tal kindlasti võimalik isegi palgatõusuga mõnda heasse meeskonda saada.

Paul Martin

Mitmed mängijad on sellised, kelle väärtust ei saa hinnata puhtalt statistika põhjal. Mõned mängijad on lihtsalt sellised, kes teised paremaks muudavad. 34-aastane Martin on just üks nendest. Näiteks Penguinsi parim kaitseäss Kris Letang on öelnud, et tema tunneb ennast kõige mugavamalt just Martini kõrval mängides.

Lisaks teisi paremaks muutvale efektile on Martin ka tõeline playoffide spets. Penguinsi särgis on tal näiteks ette näidata 15 playoffide kohtumisega 11 punkti ja 13 matšiga 8 silma hooajad. Tõenäoliselt ta mõne playoffe sihtiva satsi koosseisu lähebki. Penguins sooviks teda kindlasti endale jätta, aga Martin peaks selleks nõustuma suure palgakärpega. Tänavu maksti talle viis miljonit.

Hamiltoni lahkumise põhjuseks on sobimatu iseloom?

Boston Bruins andis eelmisel nädalal ära ühe oma parimatest mängijateks. Kaitsja Dougie Hamilton loovutati kolme drafti valiku eest Calgary Flamesile. Selline lüke üllatas mitmeid teisi klubisid, aga nüüdseks on välja tulnud, et sellel võis olla kindel põhjus - väidetavalt on Hamiltonil sobimatu iseloom.

(foto: myfoxboston.com)
Bruins on teatanud, et ei tahtnud Hamiltonist loobuda, kuid kõik lepingupakkumised, mis piiratud vabaagendile tehti, lükati kiirelt tagasi. Viimane neist oli kuue aasta peale 33 miljonit, mis teeb keskmiseks palgaks 5.5 miljonit. Sellele tuli vastuseks nõudmine, mis oli ligi kahe miljoni jagu suurem.

See ajas peamänedžeril Don Sweeneyl kindlasti suu ammuli. NHL-is on vaid kolm kaitsemeest, kes aastase tasu osas 7.5 miljoni piiri ületavad - P.K. Subban. Shea Weber ja Ryan Suter.

Võimalik, et Hamilton ja tema esindajad käisid sedavõrd priske nõude välja lihtsalt selleks, et noor mängumees saaks kindlasti keskkonda vahetada.

"On ilmselge, et kaadri taga toimus midagi, millega me kursis pole," on teatanud üks anonüümne liigas tegutsev abimänedžer. "Olen kuulnud, et ta ei meeldi meeskonnakaaslastele. Ta olevat üksildane ja ninakas. Seetõttu ei meeldinud ta oma kaaslastele ning see tunne oli üksmeelne."

Sweeney sõnul on klubi kiirelt edasi liikunud ning hakanud otsima uusi, ennast tõestanud mängumehi. Samal ajal loodab Flames, et Hamilton alandab nüüd lepingukõnelustes oma hinda.

Kanada klubi on alustanud oma parima kaitsemehe Mark Giordanoga pikenduse jutte ning väidetavalt on tema pärast suurepärast hooaega nõudmas aastapalka, mis on üheksa miljoni kandis. Kui kõik läheb plaani kohaselt, siis on Flamesil uueks hooajaks sinisel joonel vägev koosseis.

Talbot lipsas Panthersi käte vahelt minema

New York Rangers parseldas varuväravavahi Cam Talboti nädalavahetusel lõpuks maha. Tema uueks koduklubiks sai Edmonton Oilers. Vägagi vabalt võinuks Talbot aga maanduda hoopis mujal. Väidetavalt jäi Florida Panthers temast ülinapilt ilma

(foto: hngn.com)
Talboti võimalik Panthersisse siirdumine oleks New Yorgis kokku viinud vennad Hayesid. Koos Jimmy Hayesiga prooviti Suurde Õuna saata kahte drafti valikut. Lõpuks aga ei saanud sellest asja.

"Me olime üks finalistidest - tehingu saatus selgus viimasel hetkel," tunnistas Panthersi peamänedžer Dale Tallon. "Huvilisi oli mitmed, aga lõpuks jäid sõelale meie ja Edmonton. Arvatavasti töötas meie kahjuks see, et nad soovisid ta saata läänekonverentsi meeskonda."

Ka Talbotile endale istub Oilersisse siirdumine kindlasti paremini. Seal peaks temast saama meeskonna esinumber. Panthersis oleks ta aega jaganud Roberto Luongoga ning tõenäoliselt jäänud lõpuks tema varju.

Mõnes mõttes on muidugi imelik, et Tallon Talboti jahi avalikuks tegi. Senine Luongo varumees Al Montoya on endiselt palgalehel ja nüüd tuleb ehk veidi suhteid siluda.

Kings ostab Mike Richardsi lepingu välja

Pärast drafti ja enne 1. juulil avanevat vabaagentideturgu on paari päeva jooksul veel üks põnev periood. Kuni juuni viimase päevani on võimalik klubidel mängijaid lepingutest välja osta. Los Angeles Kings on seda teinud Mike Richardsi puhul.

(foto: theroyalhalf.com)
2010. aastal Kanada koondises olümpiavõitjaks tulnud Richards tegi tänavu hooaja, mis oli alla igasugust arvestust. Vähemalt ründaja jaoks, kellele maksti hooaja eest seitse (!) miljonit dollarit. 53 põhihooaja mängus jäi tema kontole vaid 16 punkti (5+11).

Kings saatis mehe juba pakkima ka jaanuaris, kui tal lasti AHL-is möllata ja kuigi seal olid esitused korralikud - 16 mänguga 3+11 - siis hooaja lõpuks uuesti emaklubi juurde pääsedes ei suutnud ta siiski oma tippaastate vormi leida. Hooaegadel 2007/08 ja 08/09 kogus Richards keskmiselt rohkem kui punkti mängus. See tõi talle 2008. aasta suvel 12-aastase lepingu, mille keskmiseks töötasuks 5.75 miljonit aastas ja koguväärtuseks 69 miljonit. Nüüd on see kontraht piltlikult öeldes puruks rebitud.

Välja ostmise järgselt makstakse Richardsile järgneva kümne aasta jooksul ligikaudu 1.5 miljonit aastas selle eest, et ta meeskonna särki enam selga ei tõmbaks.

Sellele käiguga vabastab Kings endale taas veidi palgaraha. 5.75 miljoni asemel läheb nüüd uuel hooajal Richardsi peale vaid 1.2 miljonit. Samas on endine Philadelphia Flyersi mees nüüd Kingsi palgal viis aastat kauem, kuni 2025. aasta suveni. Seejuures kerkib tema alla minev palgaraha nelja aasta pärast kaheks hooajaks veel märkimisväärseks 4.1 miljoni peale, mida on üsna kibe maksta mehele, kelle teeneid kasutada ei saa.

Näib, et nimi Richards on mingisuguse needuse all. Eelmisel suvel ostis New York Rangers välja Brad Richardsi lepingu.

Tänavuse suve töötukassa järjekorda lähevad tänase seisuga ka P.A. Parenteau ja Mark Fistric, kellest loobusid vastavalt Montreal Canadiens ja Anaheim Ducks.

Sabresi peamänedžer on oma otsustega ülirahul

Tänaseks peaks selge olema see, et Buffalo Sabres, kes lõppenud hooajal paraja klounaadi korraldas, tuleb uuel aastal välja täiesti teistsuguse meeskonna ja kvaliteediga. Peamänedžer Tim Murray on vähemalt paberi peal satsi palju tugevamaks vorminud ja ise on ta oma otsustega ülirahul.

(foto: Steve Mitchell/USA TODAY Sports)
Alates eelmise aasta jaanuarist klubi juhtiv Murray teatas vahetult enne drafti algust oma rahulolust väga värvika lausega.


Sabres sai Jack Eicheli enda drafti valikuga, Robin Lehneri paar aastat tagasi New York Islandersilt korjatud valikuga ning Evander Kane'i eelmisel aastal St. Louis Bluesilt saadud valikuga.

Lisaks tõi Murray drafti esimesel päeval meeskonda Ryan O'Reilly. Just see tehing vihjab enim sellele, et Sabres on väsinud peksupoisi rollist. Loovutati kaks noort mängumeest selleks, et tuua klubisse ründaja, kellel algab lepingu viimane aasta, mis tähendab, et tema teenete säilitamine pole üldsegi kindel.

Selleks, et Sabresil oleks lootust jätta endale ründaja, kes viimase kahe hooaja jooksul 162 mänguga kogunud 119 punkti peab meeskond tegema suure arenguhüppe. Tänavuse 54 punkti pealt pole seda muidugi raske teha, aga siiski.

Kõigele lisaks on klubil üle 15 miljoni vaba palgaraha, millega saab veelgi koosseisu tugevdada. Tundub, et ümberehitamine on Buffalos lõpetatud.

Drafti teisel päeval jätkus vahetustehingute virr-varr

Drafti avapäeval keerlema pandud vahetustehingute karussell vuhises teisel päeval veel hoogsamalt edasi. 2.-7. ringi valikute keskel tehti kokku kümme vahetustehingut, mis muutsid nii mõnegi meeskonna nägu. New York Rangers ja Anaheim Ducks oldi osalised tervelt kolmes tehingus.

(hngn.com)
Rangers vabanes viimaks varuväravavahist Cam Talbotist, kellest oli saanud kuum kaup. Täpselt nädala pärast 28-aastaseks saav puurivaht võib oma sünnipäeva tähistada Edmontonis. Oilers loovutas tema ja drafti 7. ringi valiku eest 2. 3. ja 7. ringi valikud.

Kui see tehing oli oodatav, siis Carl Hagelinist loobumine tuli väikese üllatusena. Rootslasest väle ründaja jätkab oma karjääri Anaheimis. Ducks andis ära 23-aastase ründaja Emerson Etemi ja drafti 2. ringi valiku. New Yorgist tuli lisaks Hagelinile vastu 2. ja 6. ringi valikud.

Hagelin kogus tänavu 82 kohtumisega 35 punkti (17+18). Etem sai jääle 45 mängus, kogudes neis 10 silma (5+5). Mõlemad on sel suvel piiratud vabaagendid. Etemile läheb kindlasti vähem palgaraha, seega võis just säästmine olla Rangersil selle tehingu puhul mõtteis.

Talboti asendas Rangers kiirelt Antti Raantaga. 26-aastane soomlane puksiti tänavu Chicagos kolmandaks väravavahiks ja nii osutus tema palgale jätmine üsna mõttetuks. Blackhawks sai puurivahi eest vastu 22-aastase ründaja Ryan Haggerty, kes kogus tänavu AHL-is 76 mänguga 33 silma (15+18).

Väravavahtide jaoks oli tegu tõelise asjade pakkimise päevaga. Lisaks eelpool mainitud puurivahtidele vahetasid klubi veel kolm mängijat.

Vancouver Canucksi fännide allkirjade kogumine oli asjata. Eddie Läck jätkab Carolina Hurricanesi värvides. Hinnaks oli drafti 3. ja 7. ringi valikud. Rootslane saab nüüd oma vanale sõbrale Roberto Luongole lähemal olla.


Läcki liitumine maksis Carolinas koha Anton Hudobinile. Venelasest väravavaht jätkab Anaheimis, kes andis tema eest vastu James Wisniewski. Märtsi alguses karmi hinna eest (kaks mängijat + drafti 2. ringi valik) sisse toodud kaitsja sai Ducksi särgis kirja vaid 13 mängu. Neist mitte ükski ei tulnud playoffides.

Dallases võib uuel hooajal olla vägev soomlastest puurilukkude duo. San Jose Sharks otsustas Antti Niemist loobuda. Kuna 31-aastasest väravavahist on aga saamas vabaagent, siis oli tasu tema eest väike. Stars andis vastu vaid drafti 7. ringi valiku.

2. ja 3. ringi valikutega haaras New Jersey Devils endale Ducksi 24-aastase ründaja Kyle Palmieri, kes kogus tänavu 57 mänguga 29 punkti (14+15).

Lisaks Talbotile hankis Oilers endale ka Eric Gryba. Jõulise kaitsja eest tuli Ottawa Senatorsile loovutada drafti 4. ringi valik ja 22 aastane ründaja Travis Ewanyk, kes sai lõppenud hooajal AHL-is 69 mänguga kirja vaid kaheksa silma (3+5).

Gryba toodi nähtavasti satsi asendama Martin Marincinit. Slovakist kaitsja anti Toronto Maple Leafsile. Vastu tulid 4. ringi valik ja ründaja Brad Ross, kes lõpetas tänavuse hooaja ECHL-is.

Päevale pandi punkt üsnagi humoorika tehinguga. Arizona Coyotes loobus Sam Gagnerist ja kas 2016. aasta drafti 4. ringi või 2017. aasta 3. ringi valikust selleks, et saada endale Nicklas Grossmann ja Chris Pronger, kes pole mänginud alates hooajast 2011/12. Või õigem oleks ehk märkida, et koos rootslasest kaitsjaga tuli Prongeri leping. Vähemalt nii sõnastas seda ametlikult NHL ise.

Teoorias peaks tehing aitama Coyotesil jõuda palgalimiidi miinimumtasemele. Prongerile tuleb uuel hooajal reaalset raha maksta vaid pool miljonit, aga palgalehe mõttes võtab ta enda alla 4.94. miljonit. See on tema 2010. aastal sõlmitud 7-aastase lepingu keskmine aastatasu.

Ja sellega naljakas tehing veel ei lõppe. Väidetavalt plaanib Flyers Gagner lepingu välja osta. Coyotes sai Gagneri aasta tagasi Tampa Bay Lightningu käest, kes hoidis tema mängijaõiguseid vaid ühe tunni. Ründajast loobudes jättis Lightning osa tema palgast enda kanda. Tal on lepingust veel aasta minna - töötasuks 3.2 miljonit - aga välja ostmise puhul jääks ta Lightningu palgalehele veel üheks lisa-aastaks.

Fakt, et 25-aastane ründaja on üks vähestest, kes NHL-i ajaloos suutnud ühe mänguga koguda kaheksa punkti tänapäeval klubidele enam muljet ei avalda.

Islanders tegi Andong Songist esimese Hinnas sündinud mängija, kes NHL-i draftis valituks saanud

Kui aasta tagasi oli draft märgilise tähendusega austraallaste jaoks, siis tänavu on see nii hiinlaste puhul. New York Islanders tegi Andong Songist esimese Hinnas sündinud mängija, kes NHL-i draftis valituks saanud. Tema peale pandi hakkama 6. ringis olnud 172. valik.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
Song on Pekingis sündinud, kuigi kolis juba 9-aastaselt vanematega Kanadasse. 15-aastaselt viis teekond sealt edasi New Jerseysse, kus ta Lawrenceville'i keskkooli esindab. Hoki juurde jõudis ta täiesti juhuslikult. "6-aastaselt jäin pidevalt haigeks ja ema otsis mulle spordiala, mida harrastada. Selleks sai hoki ja armusin sellesse kohe ära," rääkis Song pärast valituks saamist.

18-aastane nooruk meenutas ka seda, kuidas Pekingis oli omal ajal vaid kaks jääväljakut ja needki olid poolikud. Nüüdseks on hoki on aga Hinnas kõvasti edasi arenenud. Olgu selle tõestuseks kasvõi ülekanded Stanley karika finaalseeriast või siis fakt, et drafti, mida hakati otseülekandes näitama alates 2. ringist, jälgisid teleri vahendusel laupäeva õhtul 2.5 miljonit inimest.

"See, et ma sain esimeseks draftis valitud hiinlasest mängijaks, lisab kõvasti survet," tõdes Song. "Aga see on head sorti surve. Loodan, et see motiveerib mind saama paremaks mängijaks ja loodetavasti saavad nad minu üle uhked olla."

Songi, kelle hüüdnimeks on kummalisel kombel "Miša", kirjeldatakse kui Duncan Keithi sarnast tööhobust sinisel joonel. Ta loodab uuel hooajal ennast NCAA meeskondade vaatevälja mängida ning mõistagi ei taha ta jääda ainult esimeseks Hiinas sündinud mängijaks, kes NHL-i draftitud. Ta soovib lõpuks jõuda ka selleni, et on esimene hiinlane, kes NHL-is väljakule saab.

Kokku läks tänavuses draftis mängijaid 14-st erinevast riigist.

Erinevad vahetustehingud röövisid drafti ajal McDavidilt tähelepanu

Lõpuks on see juhtunud. NHL-i draft, kus Connor McDavid on esimesena valitud ja mida võis prognoosida juba viis aastat tagasi. Erilisel päeval röövisid aga mitmed vahetustehingud 18-aastaselt ründajalt tähelepanu ja see jäi veidi drafti varjutama.

(foto: Twitter @NHL)
Enne drafti algust otsustas Boston Bruins üle 47 aasta saada esimeseks meeskonnaks, kes avaringis kolm järjestikust valikut teeb. Enda 15. valikule lisati Dougie Hamiltoni ära andmisega Calgary Flamesi 16. ja Los Angeles Kingsilt võeti ära 14. valik. Selleks loobuti jõulisest ründajast Milan Lucicist. Lisaks drafti valikule tuli vastu väravavaht Martin Jones ja noor kaitsja Colin Miller, kes olevat Kingsi peamänedžeri Dean Lombardi sõnul enne drafti olnud klubi enim ihaldatud mängija.

Tehingu läbi minemiseks pidi Bruins ka osa Lucici palgast, mis uuel hooajal 6.5 miljonit dollarit, endale jätma. Näib, et Bostonis on hakatud tulevikule keskenduma ja uuel hooajal nende poolt suuri tegusid pole loota.

Drafti käigus tegid kõva vahetustehingu Buffalo Sabres ja Colorado Avalanche. Sabres sai endale Ryan O'Reilly, kelle jätkamine Avalanche'is oli pärast Carl Söderbergi lisandumist enamvähem võimatu. Lisaks O'Reillyle sai Sabres tööhobuse Jamie McGinni. Elu Colorados saavad edaspidi nautida raske unega noor kaitsja Nikita Zadorov, 21-aastasena ennast juba staariks pidav Mihhail Grigorenko (ta ei tahtnud Sabresiga kahesuunalist lepingut teha) ja vähetuntud J.T. Compher, kes hetkel mängimas Michigani ülikooli eest. Lisaks sai Avalanche endale drafti 31. valiku.

New York Islanders oli enne drafti algust ainus, kellel polnud esimeses kahes ringis mitte ühtegi valikut. See mure lahendati aga suurejooneliselt ära, kui vahetustehingutega haarati endale tervelt kaks avaringi valikut. Esmalt võeti 2012. aasta 4. mehe Griffin Reinharti vastu Edmonton Oilersilt ära avaringi 16. ja teise ringi 3. valik. Seejärel korjati selle teise ringi valiku ja ja kolmanda oma (72.) eest Tampa Bay Lightningult avaringi 29. valik. Lightning kukutas ennast sellega 1. ringist välja ja on nüüd ülejäänud ringides enim valikuid (10) omav meeskond. Üheksaga järgnevad Toronto Maple Leafs ja Carolina Hurricanes. Leafs andis oma teise avaringi valiku (29.) kahe järgmiste ringide valikute (34. ja 68.) eest Columbus Blue Jacketsile.

Draft ise möödus suuremate üllatusteta. Connor McDavidi ja Jack Eicheli kõrvale mahtus esikolmikusse Dylan Strome, kes koos McDavidiga Erie Ottersi eest mängis. Kolmanda valiku tegi vaatamata erinevatele spekulatsioonidele ikkagi Arizona Coyotes.

McDavid võeti Taylor Halli poolt humoorikalt Oilersisse vastu.


Esimene eurooplane läks 6. valikuna. Selleks oli Pavel Zacha, kes tšehhina maandus loomulikult New Jersey Devilsi ridadesse, kus teda teiste seas ootamas suur iidol Patrik Eliaš.


Esikümne lõpetas Mikko Rantanen, kellest sai läbi aegade 11. soomlane, kes avaringis valituks osutunud. Kokku sai valituks kümme eurooplast. Nende seas ka venelasest väravavaht Ilja Samsonov, kes läks 22. valikuna Washington Capitalsile. Kokku korjati ära neli venelast. Philadelphia Flyers tegi 7. valikuga kaitsjast Ivan Provorovist oma ajaloo esimese venelasest avaringi valiku.

1. ringi tulemused on nähtaval SIIN. Draft jätkub täna ülejäänud ringidega.

Üllatuspomm: Bruins loobus Dougie Hamiltonist

Boston Bruinsi suve suurimaks eesmärgiks pidi tänavu olema Dougie Hamiltoniga uue lepingu tegemine. Talendikas kaitsja sai pärast üliedukat hooaega piiratud vabaagendiks. Üllatuslikult on aga Bostonis nüüd lepingujuttudest loobutud. Hamiltoni mängijaõigused anti Calgary Flamesile.

(foto: edmontonjournal.com)
Flames loovutab Hamiltoni eest drafti esimese ringi 15. ja kaks teise ringi valikut (45. ja 52.).

Hamilton, kes oli 2011. aasta drafti 9. valik, kogus tänavu 72 kohtumisega 42 silma (10+32). Keskmiselt mängu kohta kogutud punktide osas mahtus ta kaitsjate seas 0.58-ga liiga esimese 20 sekka.

Sellega on Bruins nüüd loobunud mõlemast drafti avaringi valikust, mis 2009. aastal Toronto Maple Leafsilt Phil Kesseli vastu saadi.

Klubi peamänedžeriks edutatud Don Sweeney tunnistas mai alguses, et tema oli vastu Tyler Seguini ära andmisele. Nüüd on aga tema režiimi ajal loobutud teisest noorest ja talendikast mängumehest ning seda üsna odava hinnaga. Kuigi arvestades kõiki neid valikuid, mis vastu saadi, siis tõenäoliselt saab üleminek veel lülisid juurde, ehk Bruins plaanib drafti ajal veel vangerdada.

Samal ajal peab nüüd Flames Hamiltoniga uue lepingu ära tegema - väidetavalt nõuab ta aastapalgaks 5+ miljonit.

Slava Voinov sai teise mängukeelu

Mängukeelu tõttu pole Slava Voinov alates 19. oktoobrist väljakul käinud, kuid nüüd on venelane kaela saanud teise mängukeelu. Koduvägivalla juhtumi tõttu tänavu vaid kuues kohtumises osalenud Voinov sai oma klubi Los Angeles Kingsi poolt eraldi karistuse.

(foto: mtv.fi)
Kings otsustas 25-aastast kaitsjat karistada, kuna ta vigastas ennast hokivälise tegevusega. Voinov on värskelt läbinud operatsiooni Achilleuse kõõluse parandamiseks. Keelu panemisega vabaneb Kings Voinovi 4.166-miljonilisest palgast.

Klubi on vabaks jäänud raha hakanud juba ka kasutama. Tyler Toffoliga on ära tehtud 2-aastane, 6.5-miljoniline tehing.

2010. aasta drafti 2. ringi valik on viimastel aastatel teinud suuri arenguhüppeid. Tänavu lõpetas ta 49 punktiga (23+26), saades muu hulgas Calgary Flamesi vastu kirja ka karjääri esimese kübaratriki.

Voinovi tulevik on Toffoliga võrreldes risti vastupidine. Alates oma debüüdist 2011. aastal on venelane iga hooajaga oma numbreid parandanud, aga tema tulevik tundub väga tume. 6. juulil algab eelpool väljatoodud juhtumi kohtukeiss, mis kuulduste järgi ei tõota talle mitte midagi head ja näiteks tema kodulinna klubi Tšeljabinski Traktori asepresident Sergei Gomoliako on öelnud, et tõenäoliselt ei ole Voinovile isegi KHL-ist pakkumisi tulemas.

VIDEO: Mõni valmistub draftiks usse süües

Floridas täituvad sel nädalavahetusel mitmete noormängijate unistused, kui nende nimi draftis välja hõisatakse. Üheks nendest saab kindlasti olema Lawson Crouse. Sel nädalal 18-aastaseks saanud ründaja on aga juba õnnega koos, kuna tal õnnestus võita Connor McDavidiga sõlmitud kihlvedu.

(foto: icethetics.com)
Kanada koondises tänavu koos McDavidiga juuniorite MM-kulla võitnud Crouse sai ussi söömise eest 100 dollarit.


Erinevad draftieelsed hinnangud näitavad, et Crouse valitakse vahemikus 5-10.

Sabres leidis uue väravavahi Ottawast

Buffalo Sabres ja Ottawa Senators on endale võtnud au olla osalisteks tänavuse drafti päeva esimeses vahetustehingus. Sabres leidis endale Ottawast uue väravavahi, kelleks sai Robin Lehner. Rootslase eest käidi välja drafti 21. valik ja veteran David Legwand.

(foto: senschirp.com)
Lehner saabub Buffalosse karjääri keskmiste numbritega 2.88 ja 91.4%. Tal on kogemusi 86 kohtumise jagu ning 76 neist on olnud stardid. Kolmapäeval 24. sünnipäeva tähistanud rootslane valiti Senatorsi poolt 2009. aasta drafti 2. ringis.

Pikka aega Nashville Predatorsis mänginud ja seetõttu ka mitmeid klubi rekordeid omav Legwand on 1998. aasta drafti 2. valik. Aastate jooksul on ta kirja saanud üle 1000 mängu ning üle 600 punkti. Lõppenud hooaeg oli tema poolt aga üsnagi nutune. 80 mänguga tuli vaid 9+18 ja kuna Ottawas on alanud omamoodi noorenduskuur, siis oli pärast sellist aastat kerge 34-aastasest ründajast loobuda.

Eeldatakse, et Senators paneb nüüd enda valiku (18.) ja Sabresilt saadud valiku kokku, et drafti nimekirjas ülespoole ronida.

Bruins kinkis Söderbergi Avalanche'ile

Kuu alguses sai kirjutatud sellest, et Boston Bruins ei kavatse ühe oma resultatiivseima mängija Carl Söderbergiga uut lepingut teha, aga vähemalt ei pidanud temast tasuta loobuma. Rootslase mängijaõigused anti eile 2016. aasta drafti 6. ringi valiku eest Colorado Avalanche'ile, kes ründajaga kiirelt ka lepingu ära tegi.

(foto: pappy-img.com)
29-aastane mängumees sõlmis Avalanche'iga 5-aastase lepingu, mis toob talle sisse 23.75 miljonit dollarit, mis on umbes 21.25 miljonit eurot. Kolm hooaega Bruinsis mänginud mees sai lisaks lepingu kahele esimesele aastale täieliku üleminekust keeldumise klausli, mis lepingu lõpuosas muutub osaliseks.

Söderbergi hankimine on viinud selleni, et Ryan O'Reilly tulevik on taas küsimärgi all. 24-aastasel ründajal on lepingust veel aasta minna, aga kuna tema kontrahti pärast on alati kemplemine olnud ja uuteks nõudmisteks väidetavalt tervelt 60 miljonit, siis on Avalanche valmis temast loobuma. O'Reilly lahkumise jutud olid ka juba talvel üleval.

See drafti 6. ringi valik, mille Bruins sai, oli algselt Avalanche'ile loovutatud tehingus, mis märtsi alguses Max Talboti Bostonisse viis.

Coyotes ei tea, mida drafti 3. valikuga teha

Täna algavas draftis läheb Connor McDavid esimese valikuna Edmonton Oilersisse ja teisena siirdub Jack Eichel Buffalo Sabresisse. Kellest saab aga 3. valik? Ja kes selle valiku teeb? Hetkel on see õigus Arizona Coyotesi käes, aga selle ümber lendab väikesemat sorti mesilasparv.

(foto: sportal.co.nz)
Klubi peamänedžer Don Maloney on kinnitanud, et drafti 3. valiku eest on tulnud nii tõsiseid, kui ka vähem tõsisemaid pakkumisi. Üks neist oli avaringi kaks keskmist valikut + mängija. See kõlab kahtlaselt Winnipeg Jetsi moodi, kellel on kasutada 17. ja 25. valik.

Maloney on kaldumas 3. valiku ära andmisele. Üheks põhjuseks see, et pakutav on väga hea. "Olen üllatunud, milliseid nimesid on vahetustehinguks välja pakutud," tunnistas Maloney eile. "Nad sobiksid meie tulevikuplaanidesse, nad on juba hetkel NHL-is olevad mängijad. See kiirendaks veidi meie arengut ja mõnda pakkumist tuleb tõsiselt kaaluda."

Jetsi kõrvale võib teisteks suurimateks huvilisteks panna Boston Bruinsi ja Columbus Blue Jacketsi. Tõenäoliselt läheb 3. valikuna kaitsja Noah Hanifin, keda sinijakid hirmsasti endale tahaksid. Aga samas ei olda valmis ülemaksma. "Kui anname ära liiga palju vahendeid, et draftis mõned kohad ülespoole kerkida, siis võime organisatsiooni sügavust kahjustada," tõdes täna hommikul antud intervjuus Blue Jacketsi peamänedžer Jarmo Kekäläinen.

3 vs 3 lisaaeg saab reaalsuseks

Liiga võimaliku laienemise kõrval sai eile selgeks ka see, et uuel hooajal hakkame nägema 3 vs 3 lisaaegu, mis peaksid vähendama karistusviseteni minevate mängude arvu. Mitmete peamänedžeride sõnul planeeriti seda tükk aega ja otsus võeti vastu peaaegu täieliku üksmeelega.

(foto: USATSI)
3 vs 3 formaati saatis tänavu suur edu AHL-is. Kui varasemalt otsustati NHL-i tütarliigas lisaminutitel mäng ära vaid 35.3% juhtudest, siis tänavu kerkis see arv lausa 75% peale. Seda ka olukorras, kus lisaaega tegelikult alustati 4 vs 4 mänguga. 7-minutilise perioodi käigus mindi 3 vs 3 peale üle viimaseks kolmeks minutiks.

AHL-is edukalt toiminud süsteem oli algselt ka NHL-il plaanis, aga sellele hakkas tugevalt vastu Mängijate Ühendus, kelle hinnangul oleks lisaaja pikendamine üleliigne mängukoormuse lisamine. Nii jõuti 3 v 3 lahenduseni, mille üle peamänedžerid on rõõmustanud, kuid näiteks fännide poolt on tulnud vastakas reaktsioon. 3 vs 3 varianti sooviti, aga samas ei tahetud 4 vs 4 mängust ilma jääda. See on aga nüüd täielikult lisaaja formaadist välja lõigatud.

Alates 2005. aastast kasutusel olevad karistusvisked pole fännidele meeldinud, aga samas usuvad mõned, et viieminutiline 3 vs 3 mäng on samuti paras nali. Kuid eks kõik otsused ei saagi kõigile meeldida.

Igatahes on meeldiv, et mingisugune tõsisem muudatus on nüüd karistusvisete vältimiseks ette võetud. Sidney Crosby on näiteks ka öelnud, et tema hinnangul peaks uue lisaaja formaadi juures nüüd meeskondadel olema ka suurem tahtmine normaalajaga võitmiseks.

NHL-is vajasid tänavu 14.5% mängudest lõpuks karistusviskeid. 44.4% lisaaega nõudnud kohtumistest suudeti enne karistusvisete õnnemängu ära lõpetada.

New Jersey Devils ja Los Angeles Kings pakkusid mõni aeg tagasi hea eelvaate sellele, milline 3 vs 3 mäng lisaajal võiks välja näha.


Kuna 3 vs 3 mäng on varem väga haruldane olnud, siis ootab ka kõige teenekamaid peatreenereid ees uus kogemus. Kasvõi selle osas, kuidas sellele mängusituatsioonile läheneda - kas mängida ühe kaitsja ja kahe ründajaga, kahe kaitsja ja ühe ründajaga või siis panna väljakule vaid ründajad. Või hoopis kaitsjaid, kui mõni mees on karistusvisetesse ära armunud.

Kris Letang - Jegveni Malkin - Sidney Crosby vs Duncan Keith - Patrick Kane - Jonathan Toews oleks üsna vaatemänguline. Või näiteks variant Ondrej Palat - Tyler Johnson - Nikita Kutšerov vs Aleksandr Ovetškin - Nicklas Bäckström - härra ründaja X (Patrick Sharp äkki?).

Uue hooaja reeglite muudatustes on ka see, et treeneritel on nüüd võimalus lasta üle vaadata olukordi, kus tabamuse juures on väravavahti segatud. Samuti olukordi, kus on värava puhul kahtlus, et see tuli pärast tsooni viga. See aga eeldab seda, et meeskonnal on veel time-out kasutamata.

Carey Price tegi hooaja auhindade jagamisel ajalugu

66-st stardist 44 võitu, tõrjed 93.3%, keskmiselt lastud väravaid 1.96 ja 9 nullimängu on numbrid, millega Montreal Canadiensi Carey Price korjas läbi aegade esimese väravavahina hooaja auhindade jagamiselt neli trofeed. Ta on seitsmes puurivaht, kes põhihooaja väärtuslikuimaks mängijaks valitud.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
Price edestas MVP hääletusel Rocket Richardi trofee omanikku Aleksandr Ovetškinit ja John Tavaresit. Enne teda viis mõni väravavaht Harti trofee viimati koju 2002. aastal, kui võidutses Jose Theodore, kes esindas samuti Canadiensit. Nelja suurema trofee võitmine paneb ta üsnagi eksklusiivsesse seltskonda.


Sarnaselt Theodore'ile sai Price ka parimale väravavahile antava Vezina trofee. Lisaks läks 27-aastasele kanadalasele Ted Lindsay auhind, mis antakse kaasmängijate poolt kõige silmapaistvamaks mängijaks hinnatud mehele ning Chicago Blackhawksi Corey Crawfordiga jagas ta ära William M. Jenningsi trofee, mis läks põhihooajal vähim väravaid lasknud meeskondade puurilukkudele.


Väravavahi auhinnad jäid ka Canadiensile ainukesteks. Seda vaatamata sellele, et P.K. Subban oli parima kaitsemehe valimisel üks favoriitidest. Selles kategoorias pidi ta aga koos Drew Doughtyga alla vanduma Erik Karlssonile. Ottawa Senatoris kapten on 25-aastaselt üks noorimaid, kes teist korda Norrise trofee endale saanud.


Senatorsile oodati auhinnalisa ka parima uustulnuka kategoorias, kus meeskonda esindas Mark Stone. 23-aastane ründaja kogus hooaja viimasest 31-st mängust 35 punkti. Lisaks oli auhinda üle andmas endine Senatorsi kapten Daniel Alfredsson. Lõpuks läks aga Calderi trofee eelmise suve drafti avavalikule Aaron Ekbladile, kes näitas oma vanuse kohta - ta sai alles veebruaris 19-aastaseks - Florida Panthersi sinisel joonel ülimalt küpset mängu. Mõlemad koos hääletusel kolmandaks jäänud Johnny Gaudreauga, kes oli Stone'iga uustulnukat punktitabeli tipus, valiti ka kollanokkade sümboolsesse meeskonda.


Naljakalt jaotati ära tähtede meeskonnad. 87 punktiga Art Rossi trofee võitnud Jamie Benn jäi esimesest satsist välja.


Teise meeskonna puurivaht Devan Dubnyk viis koju Bill Mastertoni trofee, kui mängija, kes on näidanud suurt sihikindlust, spordimehelikkust ja pühendumust.

Spordimehelikkuse eest sai pärjatud ka Jiri Hudler. Temale läks Lady Byngi trofee ning kui õhtu lõpus oleks jagatud välja ka parima tänukõne auhind, siis saanuks Calgary Flamesi ründaja selle kindlasti endale.


Flamesile rändas ka parima peatreeneri Jack Adamsi auhind. Bob Hartley viis mullu läänekonverentsis eelviimasena lõpetanud satsi playoffide 2. ringi.

Detroit Red Wingsi kapten Henrik Zetterberg sai liidriomaduste ja humanitaartöösse panustamise eest King Clancy trofee ning väljakult eemal näidatud pühendumuse eest jagati auhind - NHL-i sihtasutuse oma - ka Brent Burnsile.


Tasutamata ei jäetud mõistagi ka tänavusi karikafinaliste. Chicago Blackhawks sai Duncan Keithi Conn Smythe'i trofee kõrvale Jonathan Toewsi Mark Messier auhinna, mis jagatakse samuti häid liidriomadusi ja ühiskondliku aktiivsust näitavale mängijale. Toews oli lähedal ka teisele auhinnale, kuid pidi koos Anze Kopitariga Patrice Bergeronile alla vanduma. Boston Bruinsi asekapten valiti viimase nelja aasta jooksul kolmandat korda parimaks kaitseomadusi näitavaks ründajaks. Samas tempos jätkates võib peagi Selke trofeest Bergeroni trofee teha.

Tampa Bay Lightning sai endale parima peamänedžeri auhinna. Steve Yzerman on mõne aastaga ehitanud üles väga võimsa meeskonna.

Läheb laienemiseks? Bettman avas uutele tulijatele ukse

Mõned kuulujutud saavad kiirelt lahenduse, kui need lükatakse ümber või siis omakorda kinnitatakse. Teised võivad aga jällegi üsna pikalt oma elu elada. Näiteks NHL-i laienemisest räägiti tõsistel toonidel juba aasta tagasi, aga liiga kinnitas seda ametlikult alles nüüd. Kui Sul on 500 miljonit dollarit, siis oled Gary Bettmani ukse taha oodatud.

(foto: L. E. Baskow/Las Vegas Sun)
Pool miljardit on summa, mis tuleb välja käia kõigil neil, kes sooviksid NHL-iga liituda. Ametlikult asutakse avaldusi vastu võtma 6. juulil ning neid kogutakse 10. augustini. Tõenäoliselt lendab kohe esimesena lauale Las Vegase taotlus.

Pattude linnas on igati vinks-vonks hall - mis ootamas NHL ja NBA või mõlema liiga meeskondi - tulevaks kevadeks valmis saamas ning fännide huvi on korralik. Potentsiaalne klubi omanik Bill Foley on teatanud, et rohkem kui 11 500 inimeselt on kätte saadud deposiidid võimalike hooajapileti eest. Mängupõrgute paradiis on hokiks valmis.

Las Vegas on NHL-i meeskonda saamas, olgugi et Bettman jäi oma avalduses tagasihoidlikuks: "Viimaste aastate jooksul on NHL-iga liitumise suhtes näidanud huvi mitmed võimalikud turud ja omanikkonnad. Tõsiasi, et algatame ametliku laiendamise protsessi ei tähenda ilmtingimata, et selle käigus uued meeskonnad vastu võtame."

Asekomissar Bill Daly on teatanud, et uued meeskonnad saaksid liigaga liituda hooajal 2017/18. Sellega jõuame samuti eelmisel suvel ringelnud kuulujutuni, mis vihjas sellele, et NHL lisab oma 100. juubeliks neli uut meeskonda.

Aasta jooksul ei ole palju muutunud. Lisaks Las Vegasele pakutakse kõige tõenäolisemate variantidena Quebec Cityt, Seattle'it ja Torontot. Nende kõrvale on nüüd teiste võimalustena pandud ka Kansas City ja Portland.

Viimati laienes NHL 2000. aastal, kui Columbus Blue Jackets ja Minnesota Wild kampa võeti. Mõlemad alustasid klubidena oma tegutsemist kolm aastat varem. Seega peaksid kõik juubelipeole pääseda soovijad kiirustama.

Varasemalt on liigaga liitumine olnud palju odavam lõbu.


Samas on kõigil rahabossidel meeskonna saamiseks vaja ka korralikku mängupaika.

Selgus uue hooaja esimese mängude õhtu kava

Homme avalikustatakse kogu 1230-st mängust koosnev uue hooaja kalender, kuid juba täna tehti teatavaks kõikide meeskondade esimesed kodumängud. Need avaldavad ka selle, milline näeb välja 7. oktoobril peetav esimene mängude õhtu.

(foto: Mackenzie McCluer)
Traditsioonilist vastasseisu Montreal Canadiens - Toronto Maple Leafs saadavad teist aastat järjest Calgary Flamesi ja Vancouver Canucksi vaheline kohtumine ning Los Angeles Kingsi ja San Jose Sharksi vaheline matš. Samal õhtul alustab Chicago Blackhawks karika kaitsmist New York Rangersi vastu.

Canadiensil on hooaja alguses kavas välismängude turnee. Esimene kodumäng on neile kirja pandud alles 15-ks kuupäevaks. Samal kuupäeval nähakse (kõigi eelduste kohaselt) esimest korda Edmontonis põhihooaja mängus jääl ka Connor McDavidit. Kõige hiljem näevad oma lemmikuid kodujääl Winnipeg Jetsi fännid.

Täielik esimeste kodumängude kava

Anaheim Ducks: 12. okt. vs Vancouver Canucks
Arizona Coyotes: 10. okt. vs Pittsburgh Penguins
Boston Bruins: 8. okt. vs Winnipeg Jets
Buffalo Sabres: 8. okt. vs Ottawa Senators
Calgary Flames: 7. okt. vs Vancouver Canucks
Carolina Hurricanes: 10. okt. vs Detroit Red Wings
Chicago Blackhawks: 7. okt. vs New York Rangers
Colorado Avalanche: 8. okt. vs Minnesota Wild
Columbus Blue Jackets: 9. okt. vs New York Rangers
Dallas Stars: 8. okt. vs Pittsburgh Penguins
Detroit Red Wings: 9. okt. vs Toronto Maple Leafs
Edmonton Oilers: 15. okt. vs St. Louis Blues
Florida Panthers: 10. okt. vs. Philadelphia Flyers
Los Angeles Kings: 7. okt. vs. San Jose Sharks
Minnesota Wild: 10. okt. vs St. Louis Blues
Montreal Canadiens: 15. okt. vs New York Rangers
Nashville Predators: 8. okt. vs Carolina Hurricanes
New Jersey Devils: 9. okt. vs Winnipeg Jets
New York Islanders: 9. okt. vs Chicago Blackhawks
New York Rangers: 10. okt. vs Columbus Blue Jackets
Ottawa Senators: 11. okt. vs Montreal Canadiens
Philadelphia Flyers: 12. okt vs Florida Panthers
Pittsburgh Penguins: 13. okt vs Montreal Canadiens
San Jose Sharks: 10. okt. vs Anaheim Ducks
St. Louis Blues: 8. okt. vs Edmonton Oilders
Tampa Bay Lightning: 8. okt. vs Philadelphia Flyers
Toronto Maple Leafs: 7. okt. vs Montreal Canadiens
Vancouver Canucks: 10. okt. vs Calgary Flames
Washington Capitals: 10. okt. vs New Jersey Devils
Winnipeg Jets: 16. okt. vs Calgary Flames

Canucksi fännid koguvad Eddie Läcki toetuseks allkirju

Eddie Läck tegi tänavu Vancouver Canucksi eest korraliku hooaja, saades 35 stardi puhul kirja 18 võitu, aga sellele vaatamata ringleb tema nimi üleminekujuttudes. Klubi plaanib tõsiselt fännide poolt palavalt armastatud väravavahi kaubaks teha. Seda üritavad nüüd meeskonna toetajad allkirjade kogumisega takistada.

(foto: Getty Images)
"Kas sulle meeldib hoki? Tacod? Rootslased? Tantsimine? Võitmine?!" - seisab change.org lehel algatatud petitsiooni esimisel real, mis kutsub üles oma allkirja andma, kui kõigile küsimustele on vastuseks "jah".

Läckil on üks aasta veel lepingust minna, aga kuna mitmed meeskonnad on endale puurivahti otsimas, siis nähtavasti haistab Canucksi juhtkond võimalust. Esinumbriks on nagunii Ryan Miller, kellele tuleb veel kahe aasta jooksul maksta 12 miljonit dollarit.

Väidetavalt on 27-aastast Läcki kõige aktiivsemalt jahtimas Buffalo Sabres, kes saaks hetkel postide vahele panna vaid kartulikoti.

Rootslane on perspektiivikas väravavaht, kellel senise varumehe kohta korralikud karjääri keskmised numbrid - 72-st stardist 34 võitu, tõrjed 91.7% ja keskmiselt lastud väravaid 2.43.

Petitsioonis tuuakse samuti tema potentsiaal välja: "Eddie Läck on üle pika aja parim noor väravavaht, kes Canucksil on olnud."

Praeguseks hetkeks on ettevõtmisega kogutud üle 750 allkirja. Kui soovid samuti, et Läck oma karjääri Vancouveris jätkaks, siis saad selleks oma panuse anda SIIN.

Palgalimiit tõsteti 71.4 miljoni peale

Selle märgiks, et uue hooaja alguseni on jäädud 105 päeva pani NHL paika uue palgalimiidi. Kui hooaja käigus räägiti isegi 74 miljonist ehk viiemiljonilisest tõusust, siis reaalsus on siiski teistsugune. Limiiti tõsteti vaid veidi üle kahe miljoni 71.4 peale.

(foto: Leon Halip/Getty Images)
Alates ajast, mil palgalimiit 2005. aastal kehtestati on 3.47%-line tõus üks väiksemaid, mis aastate jooksul on olnud. Kindlasti tervitavad aga ükskõik millist tõusu kõik klubid, kes oma palgalehega jännis on. Üks nendest on Chicago Blackhawks, kes kulutab uuel hooajal ligi 30% oma palgarahast superduo Jonathan Toewsi ja Patrick Kane'i peale.

Täpselt samamoodi nagu 2010. aastal on klubi juhid sunnitud meeskonda lammutama, et limiidi sisse mahtuda. "Peame järsku positiivsuse asendama negatiivsusega," rääkis Toews sel nädalal. "See saab meie meeskonna ja mõnede kuttide jaoks karm olema, sest teame, et jääme osadest ilma."

On aga ka spektri teises otsas olevaid klubisid. Arizona Coyotes peab suvel hakkama panema üle 18 miljoni vaid selleks, et jõuda limiidi miinimumini, mis sätiti 52.8 miljoni dollari peale. Tekib vägisi tunne, et mitmelt poolt hakatakse kõrbesse halbu lepinguid matma - Vinny Lecavalier, Mike Richards jne.

Coyotes on üks 11-st klubist, kes on hetkel miinimumist allpool.

Miks on skoorimine vähenenud ja kuidas seda suurendada? Ründeässad jagavad arvamusi

Olid ajad, olid majad. Muru rohelisem, taevas sinisem ja NHL-i mängud väravaterohkemad. Jamie Benn sai tänavu punktikuningaks vaid 87 silmaga. Viimati piisas nii vähesest punktiarvust liiga resultatiivseima mängija tiitli võitmiseks hooajal 1967/68. Osad liiga suurimatest ründeässadest aga teavad, kuidas skoorimist suurendada.

(foto: usatoday.com)
Sidney Crosby, kes karjääri jooksul võitnud kaks resultatiivseimale mehele antavat Art Rossi trofeed, arvab et asi algab maskis meestest: "Väravavahtide numbrid olid sel aastal ülihead. Nad on suuremad ja atleetlikumad. See teeb asja raskeks."

Tervelt 54 puurivahti jõudsid tänavu vähemalt ühe nullimänguni. Oli 25 vähemalt 30 kohtumises jääl käinud väravavahti, kes lasid keskmiselt vähem kui 2.5 väravat.

Pittsburgh Penguinsi kapten arvab, et väravavahtide varustust tuleks kärpida: "Varustuse kärpimine oleks ainus tõeline moodus midagi muuta. Olen kindel, et see ei meeldiks paljudele ja seda hea põhjusega, aga see oleks ainus moodus, millega muutust tuua."

Crosby, kes oli tänavu üks kaheksast mängijast, kellel õnnestus vähemalt punkt mängu kohta koguda, soovitab ka kohtunikel hoida hooaja jooksul ühtset joont. On teada-tuntud fakt, et mida lähemale hooaja lõpp tuleb, seda vähem vilistatakse karistusi ära. Skoorimiseks on vaja suuremat tegusemisruumi ja ülekaalu olukorrad pakuvad seda.

Sellega nõustub ka John Tavares, kes jäi tänavu Bennile ühe punktiga alla. Lisaks pakub New York Islandersi kapten välja väljaku mõõtmete muutmise: "Ma ei arva, et väljak peaks olema sama suur nagu olümpiamängudel, ega ka miskit vahepealset. Võiks seda lihtsalt 1-2 jala (mõnikümmend sentimeetrit) jagu iga seina juurest suurendada. Sellest saadav lisaaeg ja -ruum aitaksid mängijatel rohkem võimalusi tekitada."

Väljaku kallale minemise osas on arvamusi seinast seina. Jonathan Toews näiteks sellega ei nõustu: "Arvan, et suurema väljaku peal oleks kindlasti raskem skoorida."

Chicago Blackhawksi kapten usub, et väravad on kokku kuivanud seetõttu, et meeskondade tase on ühtlasem. Sama arvamust jagab Steven Stamkos: "Mitte ainult väravavahid ei ole oma mängu parandanud, meeskonnad tervikuna tegutsevad kaitses paremini," tunnistas põhihooaja resultatiivseima meeskonna Tampa Bay Lightningu kapten. "Blokeeritakse pealeviskeid ja tõmbutakse oma värava ette. Samuti on meeskonnad sügavamad. Kõik ründekolmikud esimesest neljandani on tänapäeval korralikud. Meeskonnad pööravad heale kaitsemängule suurt tähelepanu."

Stamkos on karjääri jooksul kaks korda olnud liiga suurim väravakütt. Olid ajad, mil oli ette teada, et tuleb edukas õhtu. "5-7 aastat tagasi mängisid mõnede meeskondade vastu, teades et kogud kindlasti paar punkti," märkis 25-aastane ründetäht. "Enam see nii ei ole."

Liiga vast kõige ohtlikum väravakütt, Aleksandr Ovetškin, kes viiel korral saanud hooaja suurimaks väravakütiks, annab kaaslastele lihtsa soovituse: "Tehke lihtsalt pealeviskeid."

Venelane oli tänavu kolmandat hooaega järjest enim väravale läinud pealeviskeid sooritanud mängija. Teisi edestas ta pika puuga. 395 üritusele järgnes Rick Nash 304-ga. Washington Capitalsi kapten pani võrku 53 litrit, mis tõi talle 11-aastase karjääri jooksul kuuenda vähemalt 50 väravaga hooaja.

"Väravavahtide ja kaitsjate seisu tõttu on tänapäeval palju keerulisem luua väravavõimalusi ning raske on isegi ründetsoonis püsida," märgib Ovetškin. "On aina rohkem kaitsjaid, kes suudavad pealeviskeid blokeerida ja samal ajal hästi ringi liikuda. Ründajad peavad ainuüksi võimaluste saamiseks rohkelt vaeva nägema."

Kuidas ehitada tänapäeva dünastiat?

"Tänapäeva dünastia" - see on sõnapaar, millega on hakatud iseloomustama Chicago Blackhawksi, kes kuue aasta jooksul kolm korda Stanley karika võitnud. Vastus küsimusele "Kuidas ehitada tänapäeva dünastiat?" on iseenesest lihtne - selle aluseks on targad valikud draftis ja osavad lükked mängijateturul.

(foto: David Banks/USA TODAY Sports)
Blackhawks pani enda edule aluse 2002. aasta draftiga. Just see oli aasta, mil teises ringis kasutati 54. valikuõigus Ducan Keithi peale. Kolme aasta pärast võeti kaitsja esindusmeeskonda ja sellele on järgnenud üliedukas karjäär, mille viimatine saavutus on tänavune playoffide MVP tiitel.

Aasta hiljem noppis Blackhawks endale draftis Brent Seabrooki, kellest on jääl saanud Keithi kõige suurem semu. Kaitsepartneri suurepärane vorm aitas Seabrookil tänavu playoffides purustada Blackhawksi kaitsjate väravaterekordi. 2003. aasta avaringi valik sai kirja seitse tabamust.

2003. aasta draftist on pärit ka Corey Crawford. Tema peale läks samuti teise ringi 54. valik. Väravavaht pidi oma aega kaitsjatest kauem ootama ja sai näiteks 2010. aasta karikavõidu hooajal jääle vaid korra, aga 2013. aastal oli ta playoffides üks meeskonna parimatest - tõrjeprotsendiga 93.2% selja taha vaid 1.84 väravat - ning tänavu näitas taas oma väärtust finaalseerias - kuuest mängust neli, kus ta lasi endale vähem kui kaks väravat ning kirsiks tordi peal otsustava kohtumise puhas paber.

2004. aasta draftist tuli järjekordne 2. ringi mees. 41. valikuna saadi Bryan Bickell. Kohusetundlikuks musta töö tegijaks kujunenud ründaja sai 2010. aastal klubi käest küll karikavõidu sõrmuse, aga tema nimi siis toona veel kopsiku peale ei läinud. Kui tekkis uus karikavõidu võimalus, siis kandis Bickell veatult selle eest hoolt, et teda mäletama jäädaks. 2013. aasta finaali otsustavas mängus tuli temalt üks ajaloo hilisemaid finaalseeria viigiväravaid.

Olgu öeldud, et 2004. aasta draftis oli Blackhawksil avaringis kasutada tervelt 3. valikuõigus. Pärast Aleksandr Ovetškinit ja Jevgeni Malkinit läks see aga kaitsja Cam Bakeri peale, kellest hooaja 2009/10 keskel loobuti. Minnesota Wildist saadi tema vastu Nick Leddy, kes oli 2013. aastal üks põhikaitsjatest. Bakerit nähti NHL-is viimati 2013. aastal Vancouver Canucksi särgis. Samal aastal tegi Calgary Flamesi ridades oma viimased NHL-i mängud 2002. aasta avaringi valik Anton Babtšuk.

Kõrge valik oli kasutada ka 2005. aastal. Seitsmendana korjati ära ründaja Jack Skille, kes käis meeskonna eest jääl vaid 79 korda, enne kui leidis ennast 2010. aastal Floridast. Selle tehingu käigus sai Blackhawks endale Michael Froliku, kes kogus kolm aastat hiljem playoffides 10 punkti vaatamata sellele, et pääses keskmiselt jääle vaid 13-ks minutiks. Skille on viimased paar hooaega nühkinud Columbus Blue Jacketsi tagumistes ründekolmikutes. Vahetult pärast teda läks 2005. aasta draftis näiteks Anze Kopitar.

Asja pole saanud ka 2005. aasta 2. ringi meestest Mike Blundenist ja Dan Bertramist ning 3. ringi valikust Evan Bropheyst, aga seevastu läks õnneks 4. ringi valiku Niklas Hjalmarssoniga. Rootslane oli tänavu playoffides parim pealevisete blokeerija. Neid sai ta kirja 66.

2005. aasta detsembris korjas Blackhawks üles Patrick Sharpi. Philadelphia Flyersile loovutati tema ja peagi pildilt kadunud Eric Meloche'i eest toona AHL-is viisakalt möllanud Matt Ellison ja 2006. aasta drafti 3. ringi valik, mis läks hiljem Montreal Canadiensile. Sellega valiti Ryan White, kellel hetkel 175 põhihooaja mänguga kirjas 11+18.

Sharp alustas aeglaselt, aga kerkis peagi korralikuks punktimasinaks. 2010. aasta playoffides koguski ta 22 kohtumise jooksul täpselt punkti mängu. Temast olid resultatiivsemad vaid Jonathan Toews ja Patrick Kane.

(foto: Getty Images)
Pärast üsna kohutavat 2005. aasta drafti sai Blackhawks ennast aasta hiljem ree peale tagasi. Avaringi 3. valik läks just Toewsi peale. St. Louis Blues ja Pittsburgh Penguins korjasid enne teda ära vastavalt Erik Johnsoni ja Jordan Staali. Toews liitus meeskonnaga 2007. aastal, skooris oma esimeses mängus San Jose Sharksi vastu kohe esimese pealeviskega värava ning hakkas jõudsalt legendi staatuse suunas liikuma. Juba järgmisel hooajal oli ta meeskonna kapten ja 2010. aastal sai temast ka juba läbi aegade noorim Kolme Kulla Klubi liige, mida ta sai lisaks Stanley karika võitmisele tähistada ka playoffide MVP tiitliga.

2007. aasta draftis oli Blackhawksil kasutada 1. valik ja sellega tuli härra Kane. Läbi aegade neljas ameeriklasest drafti avavalik lülitati kohe koosseisu ning järgnes 72 punktiga debüüthooaeg, mis tipnes Toewsi ees hooaja parima uustulnuka auhinna võitmisega. Sellele on järgnenud ligi punkt per mäng tempos playoffides mängimine (116 kohtumisega 114 silma), 2010. aasta karikavõidu kindlustanud värav ning 2013. aasta karikas ja playoffide MVP tiitel.

2008. aastal tegi Blackhawks nulliringi. Drafti 1. ringi valikuks oli näiteks Kyle Beach, kes isegi AHL-is seni raskustes olnud - 208 kohtumisega 83 silma. Pärast teda läksid näiteks Erik Karlsson ja Jordan Eberle.

Ehitus jätkus aga taas 2009. aastal ja seda kahe pusletükiga. 5. ringist saadi Marcus Krüger, kellest on kujunenud hindamatu mees vähemuses mängides. Vabaagentide seast hangiti Marian Hossa, kes oli erinevate meeskondade rivistuses kaks aastat järjest finaalis kaotajaks jäänud. Slovakkia elav legend saabus Chicagosse selleks, et karikas korra lõpuks ära võita, aga nüüdseks on tal see õnnestunud kolm korda.

2009. aasta avaringi valik oli kaitsja Dylan Olsen, kes kaasati tehingusse, millega eelmisel hooajal toodi klubisse tagasi pärast 2010. aasta karikavõitu lahkunud Kris Versteeg. Playoffides jäi ta tänavu vaid ühe punkti peale, aga selleks oli söödupunkt, mis tuli 5. mängu võiduvärava juures pärast suurepärast läbimurret.

2010. aastal saadi Krügeri kõrvale veel üks rootslasest musta töö tegija. Joakim Nordströmi peale läks 3. ringi viimane valik. Viimase kahe aastaga on ta playoffides kokku saanud jääle kuues mängus, aga peagi kindlasti kasvab tema roll meeskonnas.

Hilistest ringidest tuli korralikult täiendust ka 2011. aastal. 2. ringist hangiti Brandon Saad ning 5. korjati üles Andrew Shaw. Vaid Kane ja Toews tegid tänavu Blackhawksi särgis playoffides Saadist rohkem väravaid. Shaw on lihtsalt Shaw. Tsiteerides Victor Hedmani: ta on mängija, keda kõik enda meeskonda tahavad.

Järgnenud hooaja käigus toodi meeskonda Johnny Oduya. Tema eest anti ära 2013. aasta drafti 3. ja 4. ringi valikud. Selle aasta valikust pole Blackhawksile veel midagi sirgunud. Küll aga saadi 2012. aasta draftist Teuvo Teräväinen, kes nopiti ära 18. mehena. Vaid 20-aastane soomlane panustas tänavusel teekonnal karikani kümne punktiga. Kaks neist tulid finaalseeria avamängus, kus Blackhawks 0-1 seisu pealt välja tuli ning 2-1 võitis. Teräväinen tegi viigivärava ja sellega sai temast läbi aegade nooruselt neljas finaalseerias skoorija.

Septembris saadi vabaagendina kätte kaitsja Michal Rozsival, kes tänavu langes murtud jalaluuga 2. ringi mängudes auti, aga kes tegi 2013. aastal kaasa kogu kadalipu.

Aasta hiljem lisati vabaagentide seast tervelt neli meest, kes tänavu playoffides jääl käisid. Märtsis sõlmiti leping Trevor van Riemsdykiga, suvel Brad Richardsi, Kyle Cumiskey ja Scott Darlinguga, kellest sai tänavu esimene Chicago ümbruses sündinud ja kasvanud mängija, kes Blackhawksi ridades Stanley karika võitnud. Seda vaid mõned aastad pärast seda, kui ta oli alkoholi sõltuvusega võitlust pidanud.

Märtsis saadi vahetustehinguga Arizona Coyotesist veel üks rootslane David Rundblad. Aasta hiljem toodi samast klubist ära Antoine Vermette, kelle neljast tabamusest kolm olid tänavu playoffides võiduväravad ja neist omakorda kaks tulid finaalseerias. Samuti hangiti tänavu vahetustehingutega Kimmo Timonen ja Cedric Desjardins.

Kõik need käigud viisid lõpuks selleni, et Blackhawksist sai 15. juunil tänapäeva dünastia. See on juba igaühe enda otsustada, kas hinnata Blackhawksi sama kõrgelt, kui teada-tuntud dünastiaid või mitte.